Autor: Thalif Deen Inter-pressiteenistus
Tuumajulgeolek on olnud USA presidendi Barack Obama prioriteet. / Krediit: Eli Clifton/IPS
– Osana oma tuumapärandist taotleb USA president Barack Obama ÜRO Julgeolekunõukogu (UNSC) resolutsiooni, mille eesmärk on tuumakatsetuste keelustamine kogu maailmas.
Resolutsioon, mille üle 15-liikmelises ÜRO Julgeolekunõukogus veel läbi räägitakse, võetakse eeldatavasti vastu enne, kui Obama lõpetab järgmise aasta jaanuaris oma kaheksa-aastase presidendiaja.
15-st viis on vetoõigust omavad alalised liikmed, kes on ühtlasi ka maailma suurimad tuumariigid: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina ja Venemaa.
Ettepanek, mis on esimene omataoline ÜRO Julgeolekunõukogus, on tekitanud laialdase arutelu tuumarelvavastase võitluse ja rahuaktivistide seas.
Rahu õiglusega edendava kveekerite organisatsiooni American Friends Service Committee (AFSC) rahu- ja majandusjulgeoleku programmi direktor Joseph Gerson ütles IPS-ile, et pakutud resolutsiooni vaatamiseks on mitmeid viise.
Ta märkis, et USA senati vabariiklased on väljendanud viha, et Obama töötab selle nimel, et ÜRO tugevdaks laiaulatuslikku (tuuma)katsekeelu lepingut (CTBT).
"Nad on isegi süüdistanud, et resolutsiooniga hiilib ta mööda USA põhiseadusest, mis nõuab lepingute ratifitseerimist senati poolt. Vabariiklased on olnud CTBT ratifitseerimise vastu pärast seda, kui (USA endine president) Bill Clinton 1996. aastal lepingule alla kirjutas,“ lisas ta.
Tegelikult, kuigi rahvusvaheline õigus peaks olema USA seadus, ei tunnistata resolutsiooni vastuvõtmise korral senati lepingute ratifitseerimise põhiseaduslikku nõuet asendavaks ja seega ei hiili see põhiseaduslikust protsessist kõrvale, märkis Gerson.
"Resolutsioon tugevdab CTBT-d ja lisab veidi läiget Obama näilisele tuumarelvastuse kaotanud kuvandile," lisas Gerson.
CTBT, mille ÜRO Peaassamblee 1996. aastal vastu võttis, ei ole ikka veel jõustunud ühel peamisel põhjusel: kaheksa olulist riiki on kas keeldunud alla kirjutamast või on ratifitseerimist tagasi hoidnud.
Kolm, kes ei ole alla kirjutanud – India, Põhja-Korea ja Pakistan – ning viis, kes ei ole seda ratifitseerinud – USA, Hiina, Egiptus, Iraan ja Iisrael – on 20 aastat pärast lepingu vastuvõtmist mittekohuslikud.
Praegu on paljud tuumarelvaga riigid kehtestanud katsetele vabatahtliku moratooriumi. „Kuid moratooriumid ei asenda kehtivat CTBT-d. KRDV (Korea Rahvademokraatlik Vabariik) korraldatud neli tuumakatsetust on selle tõestuseks,” ütleb ÜRO peasekretär Ban Ki-moon, kes on tuumadesarmeerimise tugev pooldaja.
CTBT sätete kohaselt ei saa leping jõustuda ilma kaheksast võtmeriigist viimase osaluseta.
Alice Slater, Nuclear Age Peace Foundationi nõunik ja kes töötab koordineerimiskomitees World Beyond War, ütles IPS-ile: "Ma lihtsalt arvan, et see häirib suuresti praegust hoogu, mis on sel sügisel ÜRO Peaassambleel peetavateks keelulepingu läbirääkimisteks."
Lisaks märkis ta, et sellel ei ole mõju USA-s, kus senat peab CTBT ratifitseerima, et see siin jõustuks.
"On naeruväärne midagi ette võtta üldise katsekeelu lepinguga, kuna see ei ole kõikehõlmav ega keela tuumakatsetusi."
Ta kirjeldas CTBT-d kui praegu rangelt massihävitusrelvade leviku tõkestamise meedet, kuna Clinton kirjutas sellele alla „lubadusega meie dr Strangelovesile varude hooldamise programmi eest, mis pärast 26 maa-alust katset Nevada katsepaigas, kus plutoonium keemiliste lõhkeainetega õhku lasti. kuid tal pole ahelreaktsiooni."
Nii et Clinton ütles, et need ei olnud tuumakatsetused, koos kõrgtehnoloogiliste laboratoorsete katsetega, nagu Livermore Labi kahe jalgpalliväljaku pikkune National Ignition Facility, on andnud uued ennustused triljoni dollari eest kolmekümne aasta jooksul uute pommitehaste ja pommide jaoks. ja tarnesüsteemid USA-s, ütles Slater.
Gerson ütles IPS-ile, et tuumadesarmeerimise avatud töörühma (OEWG) aruannet arutatakse eelseisval Peaassamblee istungjärgul.
Ta lisas, et USA ja teised tuumariigid on vastu selle raporti esialgsetele järeldustele, mis nõuavad peaassambleel tungivalt lubada ÜRO-s läbirääkimiste alustamist tuumarelvade kaotamise lepingu üle 2017. aastal, lisas ta.
Gerson ütles, et CTBT ÜRO resolutsiooni avalikustamise saamisega tõmbab Obama administratsioon juba Ameerika Ühendriikide tähelepanu OEWG protsessilt kõrvale.
"Samamoodi, kuigi Obama võib nõuda "sinise lindi" komisjoni loomist, et anda soovitusi triljoni dollari suuruse tuumarelvade ja tarnesüsteemide uuendamise rahastamiseks, et pakkuda mõningast katet nende kulutuste vähendamiseks, kuid mitte lõpetamiseks, kahtlen, kas ta teeb seda. USA esimese streigi doktriini lõpetamiseks, mida väidetavalt kaaluvad ka kõrgemad administratsiooniametnikud.
Kui Obama annaks korralduse USA esimese streigi doktriinile lõpu teha, süstiks see presidendivalimistesse vastuolulise küsimuse ja Obama ei taha Trumpi valimiste ohtude ees midagi ette võtta Hillary Clintoni kampaania allahindluseks, vaidles vastu.
"Niisiis jällegi, CTBT resolutsiooni avaldamine ja avaldamine, juhitakse USA avalikkuse ja rahvusvahelise tähelepanu kõrvale suutmatusest muuta esimese löögi sõja võitlusdoktriini."
Lisaks tuumakatsetuste keelamisele kavatseb Obama kuulutada välja tuumaenergia esmakordse kasutamise poliitika (NFU). See tugevdab USA kohustust mitte kunagi kasutada tuumarelvi, välja arvatud juhul, kui vastane neid vallandatakse.
15. augustil avaldatud avalduses julgustas Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise juhtvõrgustik USA-d võtma kasutusele tuumapoliitikat "ei kasuta esimest korda" ja kutsus Vaikse ookeani liitlasi seda toetama.
Mullu veebruaris avaldas Ban kahetsust, et ta ei suutnud saavutada üht oma ambitsioonikamat ja raskesti tabatavamat poliitilist eesmärki: tagada CTBT jõustumine.
"Tänavu möödub 20 aastat sellest, kui see on olnud allakirjutamiseks avatud," ütles ta, viidates, et Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV) hiljutine tuumakatsetus – neljas alates 2006. aastast – "destabiliseeris sügavalt piirkondlikku julgeolekut ja tõsiselt. õõnestab rahvusvahelisi jõupingutusi massihävitusrelvade leviku tõkestamiseks.
Ta väitis, et nüüd on aeg teha viimane tõuge, et tagada CTBT jõustumine ja saavutada selle universaalsus.
Vahepeal peaksid riigid kaaluma, kuidas tugevdada praegust defacto tuumakatsetuste moratooriumi, "et ükski riik ei saaks tuumakatsetuste läbiviimiseks ettekäändena kasutada CTBT praegust staatust."
