Alternatiiviks oleks NATO laialisaatmine
4.–5. septembril toimus tavaliselt rahulikus väikeses Walesi linnas Newportis viimane NATO tippkohtumine, enam kui kaks aastat pärast viimast tippkohtumist Chicagos 2012. aasta mais.
Taas nägime samu pilte: suured alad on suletud, liiklus- ja lennukeelutsoonid ning koolid ja poed olid sunnitud sulgema. Oma viietärnihotelli Celtic Manor Hotel kuurordis turvaliselt varjestatud "vanad ja uued sõdalased" pidasid oma kohtumisi ümbruskonnas, mis oli kaugel piirkonna elanike elu- ja tööreaalsusest ning eemal ka igasugustest protestidest. Tegelikult kirjeldati tegelikkust paremini kui "erakorralist seisukorda", kus turvameetmed läksid maksma umbes 5 miljonit eurot.
Vaatamata tuttavatele stseenidele oli tegelikult tervitatavaid uusi aspekte. Kohalikud elanikud suhtusid meeleavalduste põhjustesse ilmselgelt mõistvalt. Erilist poolehoidu pälvis üks peamisi loosungeid – “Sõja asemel heaolu” –, kuna see vastab tugevalt paljude inimeste soovidele piirkonnas, mida iseloomustab tööpuudus ja tulevikuperspektiivide puudumine.
Teine ebatavaline ja tähelepanuväärne aspekt oli politsei pühendunud, koostööaldis ja mitteagressiivne käitumine. Ilma igasuguste pingeteta ja tegelikult sõbraliku lähenemisega saatsid nad meeleavaldust kuni konverentsihotellini ja aitasid meeleavaldajate delegatsioonil "NATO bürokraatidele" üle anda suure paketi protestimärkmeid. .
NATO tippkohtumise päevakord
Ametist lahkuva NATO peasekretäri Rasmusseni kutsekirja kohaselt olid aruteludel prioriteediks järgmised küsimused:
- olukord Afganistanis pärast ISAF-i mandaadi lõppu ja NATO jätkuv toetus riigis toimuvatele arengutele
- NATO tulevane roll ja missioon
- Ukraina kriis ja suhted Venemaaga
- praegune olukord Iraagis.
Kriis Ukrainas ja selle ümbruses, mida võiks paremini kirjeldada kui Venemaaga uue kokkupõrkekursi üksikasjade lõplikku viimistlemist, oli tippkohtumise eel selgeks keskpunktiks, kuna NATO näeb selles võimalust õigustada oma tegevust. jätkama oma olemasolu ja asuma taas juhtrolli. Arutelu strateegiate ja suhete üle Venemaaga, sealhulgas kogu “targa kaitse” teemal, kulmineerus seega aruteluga Ukraina kriisi tagajärgede üle.
Ida-Euroopa, Ukraina ja Venemaa
Tippkohtumisel kiideti heaks tegevuskava Ukraina kriisiga seotud julgeoleku suurendamiseks. Moodustatakse umbes 3-5,000 sõjaväelasest koosnev Ida-Euroopa "väga kõrge valmisolekuga üksus" ehk "odaots", mis on lähetamiseks kasutatav mõne päeva jooksul. Kui Suurbritannia ja Poola saavad oma tahtmise, asub vägede peakorter Poolas Szczecinis. Nagu ütles lahkuv NATO peasekretär Rasmussen:Ja see saadab igale potentsiaalsele agressorile selge sõnumi: kui te üldse mõtlete rünnata ühte liitlast, seisate silmitsi kogu alliansiga."
Vägedel on mitu baasi, sealhulgas mitmed Balti riikides, alaliste üksustega 300-600 sõdurit. See on kindlasti NATO ja Venemaa 1997. aastal allkirjastatud vastastikuste suhete, koostöö ja julgeoleku asutamisakti rikkumine.
Rasmusseni sõnul on Ukraina kriis "oluline punkt" NATO ajaloos, mis on nüüdseks 65 aastat vana. “Mälestades Esimese maailmasõja laastamistööd, pannakse meie rahu ja julgeolek taas proovile, nüüd Venemaa agressiooni tõttu Ukraina vastu."... "Ja lennu MH17 kuritegelik allatulistamine on teinud selgeks, et konfliktil ühes Euroopa osas võivad olla traagilised tagajärjed kogu maailmas."
Mõned NATO riigid, eriti uued liikmed Ida-Euroopast, taotlesid 1997. aasta NATO-Venemaa asutamislepingu tühistamist, kuna Venemaa on seda rikkunud. Teised liikmed lükkasid selle tagasi.
Ühendkuningriik ja USA soovivad paigutada Ida-Euroopasse sadu sõdureid. Veel enne tippkohtumist britid Times teatas, et tuleval aastal saadetakse vägesid ja soomusdivisjone "sageli" õppustele Poolasse ja Balti riikidesse. Ajaleht nägi selles märki NATO sihikindlusest mitte lasta end "hirmutada" Krimmi annekteerimise ja Venemaa destabiliseerimisega. Ukraina. Otsustatud tegevuskava näeb ette rohkem lahingujõudude õppusi erinevates riikides ja uute alaliste sõjaväebaaside loomist Ida-Euroopasse. Need manöövrid valmistavad alliansi "odaotsa" (Rasmusseni) ette uuteks ülesanneteks. Järgmine "kiire trident" on planeeritud September 15-26 2014, Ukraina lääneosas. Osalevad NATO riigid, Ukraina, Moldaavia ja Gruusia. Tegevuskava jaoks vajalikud baasid on tõenäoliselt kolmes Balti riigis, Poolas ja Rumeenias.
Ukraina, mille president Porošenko osales mõnel tippkohtumisel, saab samuti täiendavat toetust oma armee moderniseerimiseks logistika ja juhtimisstruktuuri osas. Otsused relvade otsetarnete vormis toetamise kohta jäeti üksikute NATO liikmesriikide otsustada.
Samuti jätkatakse "raketitõrjesüsteemi" ülesehitamist.
Rohkem raha relvastusele
Nende plaanide elluviimine maksab raha. Tippkohtumise eel teatas NATO peasekretär:Kutsun kõiki liitlasi üles seadma kaitsele suuremat tähtsust. Kui Euroopa majandused taastuvad majanduskriisist, peaksid ka meie investeeringud kaitsesse tegema.” Taaselustati (vana) etalon, mille kohaselt peab iga NATO liikmesriik investeerima relvastusse 2% oma SKTst. Või vähemalt, nagu märkis kantsler Merkel, ei tohiks sõjalisi kulutusi vähendada.
Ida-Euroopa kriisi silmas pidades hoiatas NATO edasiste kärbetega kaasnevate riskide eest ja nõudis, et Saksamaa suurendaks oma kulutusi. Saksa päevakajalise ajakirja järgi Der Spiegel, konfidentsiaalne NATO dokument liikmesriikide kaitseministritele teatab, etterved võimevaldkonnad [tuleks] loobuda või oluliselt vähendada” kui kaitsekulutusi veelgi kärpida, kuna aastatepikkused kärped on viinud relvajõudude dramaatilise hõrenemiseni. Ilma USA panuseta, jätkab leht, oleks alliansi suutlikkus operatsioone teostada oluliselt piiratud.
Seega surve kaitsekulutuste suurendamiseks kasvab, eriti Saksamaal. NATO sisemise edetabeli järgi on Saksamaa 2014. aastal 14. kohal oma sõjaliste kulutustega, mis moodustavad 1.29 protsenti SKTst. Majanduslikult on Saksamaa liidu tugevuselt teine riik USA järel.
Kuna Saksamaa on teatanud kavatsusest ellu viia aktiivsemat välis- ja julgeolekupoliitikat, peab see NATO komandöride hinnangul saama väljenduse ka rahalises mõttes. “Suureneb surve teha rohkem Ida-Euroopa NATO liikmesriikide kaitsmiseks,” ütles CDU/CDU fraktsiooni kaitsepoliitika eestkõneleja Saksamaal Henning Otte. “See võib tähendada ka seda, et peame kohandama oma kaitse-eelarvet uute poliitiliste arengutega, “Jätkas ta.
Sellel uuel relvakulutuste ringil on rohkem sotsiaalseid ohvreid. See, et kantsler Merkel vältis väga ettevaatlikult mingeid konkreetseid lubadusi Saksa valitsuse nimel, oli kindlasti tingitud sisepoliitilisest olukorrast. Vaatamata hiljutisele sõjatrummide peksmisele on Saksa elanikkond jäänud kindlalt vastupanu ideele edasisest relvastusest ja sõjalistest manöövritest.
SIPRI andmetel on 2014. aastal NATO sõjaliste kulutuste suhe Venemaa kuludesse endiselt 9:1.
Üha sõjalisem mõtteviis
Tippkohtumise ajal oli kuulda märgatavalt (isegi hirmutavalt) agressiivset tooni ja sõnastust, kui jutt oli taas “vaenlaseks” kuulutatud Venemaast. Selle kuvandi lõi tippkohtumist iseloomustav polarisatsioon ja odavad süüdistused. Kohalolevate poliitiliste liidrite seast võis pidevalt kuulda väitmas, et "Ukraina kriisis on süüdi Venemaa", vastupidiselt faktidele, millest isegi nemad teavad. Täielik puudus kriitikast või isegi mõtisklusest. Ja ka kohalviibinud ajakirjandus toetas peaaegu üksmeelset, olenemata sellest, millisest riigist nad pärit olid.
Sellised terminid nagu „ühine turvalisus” või „leevendus” ei olnud teretulnud; see oli vastasseisu tippkohtumine, mis seadis kursi sõjale. See lähenemine tundus täielikult ignoreerivat võimalikku olukorra leevendamist relvarahu või läbirääkimiste taasalustamisega Ukrainas. Oli ainult üks võimalik strateegia: vastasseis.
Iraak
Teine oluline roll tippkohtumisel oli Iraagi kriisil. President Obama kuulutas kohtumisel, et mitmed NATO riigid moodustavad Iraagis IS-i vastu võitlemiseks "uue tahtjate koalitsiooni". USA kaitseministri Chuck Hageli sõnul on need USA, Suurbritannia, Austraalia, Kanada, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Poola ja Türgi. Nad loodavad, et nendega liituvad veel liikmed. Maavägede paigutamine on praeguse olukorra puhul endiselt välistatud, kuid laiendatakse õhurünnakute kasutamist nii mehitatud lennukite ja droonide abil kui ka relvatarneid kohalikele liitlastele. IS-i vastu võitlemise kõikehõlmava kava kohta tehakse ettepanek septembris toimuvale ÜRO Peaassambleele. Relvade ja muude relvade eksporti kavatsetakse jätkata.
Ka siin kasvab surve Saksamaale, et ta sekkuks oma lennukitega (moderniseeritud Tornados GBU 54 relvadega).
NATO liidrid demonstreerisid sõjalist mõtteviisi, milles ei ole kohta ühelgi alternatiivsel IS-i vastu võitlemisel, mida praegu soovitavad rahuuurijad või rahuliikumine.
NATO laienemine
Teine päevakorrapunkt oli pikaajaline ambitsioon võtta vastu uusi liikmeid, eelkõige Ukrainat, Moldovat ja Gruusiat. Neile, aga ka Jordaaniale ja ajutiselt ka Liibüale lubati toetada "kaitse- ja julgeolekusektori reformi".
Gruusia jaoks lepiti kokku "olulises meetmete paketis", mis peaks viima riigi NATO liikmelisuse suunas.
Ukraina osas tegi peaminister Jatsenjuk ettepaneku kohe riiki lubada, kuid sellega ei nõustutud. Tundub, et NATO peab riske endiselt liiga kõrgeks. On veel üks riik, millel on käegakatsutav lootus liikmeks saada: Montenegro. Selle vastuvõtmise kohta tehakse otsus 2015. aastal.
Huvitav areng oli ka koostöö laienemine kahe neutraalse riigiga: Soome ja Rootsiga. Neid tahetakse veelgi tihedamalt integreerida NATO infrastruktuuri ja juhtimisega seotud struktuuridesse. Leping nimega "Võõrustaja NATO toetus" võimaldab NATO-l kaasata mõlemad riigid manöövritesse Põhja-Euroopas.
Tippkohtumise eel oli ka teateid, kuidas alliansi mõjusfäär laieneb ka Aasia suunas "Partnerships for Peace" abil, tuues NATO vaatevälja Filipiinid, Indoneesia, Kasahstani, Jaapani ja isegi Vietnami. On ilmne, kuidas Hiina saaks ümber piirata. Esimest korda on Jaapan määranud NATO peakorterisse ka alalise esindaja.
Ja päevakorras oli ka NATO mõju edasine laiendamine Kesk-Aafrika suunas.
Olukord Afganistanis
NATO sõjalise sekkumise ebaõnnestumine Afganistanis on üldiselt tagaplaanile jäänud (ajakirjanduse, aga ka paljude rahuliikumise poolt). Järjekordsed manipuleeritud valimised sõjapealike eelistatud võitjatega (olenemata sellest, kellest saab president), täiesti ebastabiilne sisepoliitiline olukord, nälg ja vaesus – kõik iseloomustavad elu selles kauakannatanud riigis. Suurema osa selle eest vastutavad peamised osalejad USA ja NATO. Täielik väljaastumine ei ole plaanis, vaid pigem uue okupatsioonilepingu ratifitseerimine, millele president Karzai enam alla kirjutada ei soovinud. See võimaldaks jääda umbes 10,000 800 sõduriga rahvusvahelisele väekontingendile (sealhulgas kuni XNUMX Saksa relvajõudude liiget). Samuti tihendatakse “terviklikku lähenemist” ehk tsiviil-sõjalist koostööd. Ja poliitikat, mis on nii selgelt läbi kukkunud, aetakse edasi. Kannatavad on ka edaspidi kogu riigi elanikkond, kellelt röövitakse igasugune võimalus näha oma riigis iseseisvat ja iseseisvat arengut – mis aitaks neil ka üle saada sõjapealike kuritegelikest struktuuridest. Mõlema valimised võitnud partei ilmselge afiinsus USA ja NATO suhtes takistab iseseisvat rahumeelset arengut.
Seega on endiselt tõsi öelda: rahu Afganistanis on veel saavutamata. Koostööd kõigi Afganistani rahu nimel tegutsevate jõudude ja rahvusvahelise rahuliikumise vahel tuleb edasi arendada. Me ei tohiks lubada endal unustada Afganistani: see on pärast 35 aastat kestnud sõda (sealhulgas 13 aastat kestnud NATO sõda) jätkuvalt rahuliikumiste jaoks ülitähtis väljakutse.
NATOga rahu pole
Seega on rahuliikumisel piisavalt põhjust demonstreerida selle vastasseisu, relvastuse, nn vaenlase demoniseerimise ja NATO edasise itta laienemise poliitika vastu. Just institutsioon, mille poliitika on kriisi ja kodusõja eest märkimisväärselt vastutav, püüab neist välja imeda oma edasiseks eksisteerimiseks vajalikku elujõudu.
NATO 2014. aasta tippkohtumine näitas taas: rahu nimel, NATOga rahu ei tule. Allianss väärib kaotamist ja asendamist ühise kollektiivse julgeoleku ja desarmeerimise süsteemiga.
Rahvusvahelise rahuliikumise korraldatud aktsioonid
Algatatud rahvusvahelise võrgustiku “Ei sõjale – Ei NATO-le”, mis annab neljandat korda NATO tippkohtumise kriitilise ülevaate ning Briti rahuliikumise tugeval toetusel “Tuumadesarmeerimiskampaania (CND)” näol. ja “Peatage sõda koalitsioon”, toimusid mitmekesised rahuüritused ja -aktsioonid.
Peamised sündmused olid:
- Rahvusvaheline meeleavaldus Newportis 30. septembril 2104. Koos c. 3000 osalejaga see oli suurim meeleavaldus, mida linn on viimase 20 aasta jooksul näinud, kuid siiski liiga väike, et praegust olukorda maailmas tõeliselt rahuldada. Ametiühingute, poliitika ja rahvusvahelise rahuliikumise kõnelejad olid kõik ühel meelel oma selges vastuseisus sõjale ja desarmeerimise poolt ning seoses vajadusega allutada kogu NATO idee uuesti läbirääkimistele.
- 31. augustil toimus kohaliku volikogu toel rahvusvaheline vastutippkohtumine Cardiffi raekojas ja 1. septembril Newportis. Seda vastutippkohtumist toetas rahastuse ja personaliga Rosa Luxemburgi sihtasutus. Edukalt õnnestus saavutada kaks eesmärki: esiteks rahvusvahelise olukorra üksikasjalik analüüs ja teiseks rahuliikumise raames poliitiliste alternatiivide ja tegutsemisvõimaluste sõnastamine. Vastutippkohtumisel mängis eriti intensiivset rolli feministlik kriitika NATO militariseerimise vastu. Kõik üritused viidi ellu solidaarses õhkkonnas ja need on kindlasti aluse tugevamale edaspidisele koostööle rahvusvahelises rahuliikumises. Väga rõõmustav oli ka osalejate arv 300 ringis.
- Rahvusvaheline rahulaager kauni asukohaga pargis Newporti kesklinna servas. Eelkõige leidsid siin koha elavateks aruteludeks nooremad protestiaktsioonides osalejad, laagris osales 200 inimest.
- Tippkohtumise esimesel päeval toimunud demonstratsioonrongkäik äratas meedia ja kohalike elanike positiivset tähelepanu ning umbes 500 osalejat tõi protesti otse tippkohtumise toimumispaiga esiuste ette. Esimest korda sai paksu protestiresolutsioonide paki üle anda NATO bürokraatidele (kes jäid nimetuks ja näotuks).
Taas osutus vastuürituste vastu suur meediahuvi. Walesi trüki- ja veebimeedia kajastas intensiivselt ning ka Briti ajakirjandus andis põhjaliku ülevaate. Saksa ringhäälingud ARD ja ZDF näitasid pilte protestiaktsioonidest ning Saksamaa vasakpoolne ajakirjandus kajastas ka vastutippkohtumist.
Kõik protestiüritused toimusid täiesti rahumeelselt, ilma igasuguse vägivallata. Muidugi oli selle põhjuseks peamiselt meeleavaldajad ise, kuid õnneks aitas sellesse saavutusse kaasa ka Briti politsei tänu koostööaldisele ja tagasihoidlikule käitumisele.
Eriti vastutippkohtumisel dokumenteerisid arutelud taas põhimõttelist erinevust NATO agressiivse poliitika ja rahu tagavate strateegiate vahel. Nii et just see tippkohtumine on tõestanud vajadust jätkata NATO delegitimeerimist.
Rahuliikumise loomingulist potentsiaali jätkati ka edasistel kohtumistel, kus lepiti kokku edasistes tegevustes:
- Rahvusvaheline droonide kohtumine laupäeval, 30. augustil 2014. Üheks teemaks oli ka ülemaailmse droonide tegevuspäeva ettevalmistamine. Oktoober 4, 2014. Samuti lepiti kokku, et 2015. aasta mais korraldatakse rahvusvaheline droonide kongress.
- Rahvusvaheline kohtumine, et valmistada ette meetmed 2015. aasta tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiskonverentsiks New Yorgis aprillis/mais. Arutati kahepäevase tuumarelvade ja kaitsekulude vastase kongressi programmi, ÜRO kohtumise kõrvalsündmusi ja suurt meeleavaldust linnas.
- Võrgustiku “Ei sõjale – ei NATO-le” aastakoosolek 2. septembril 2014. See võrgustik, mille kohtumisi toetab Rosa Luxemburg Foundation, saab nüüd vaadata tagasi edukale vastuprogrammile neljale NATO tippkohtumisele. See võib õigustatult väita, et on toonud NATO delegitimeerimise tagasi rahuliikumise päevakorda ja mingil määral ka laiemasse poliitilisse diskursusse. Ta jätkab neid tegevusi 2015. aastal, sealhulgas kahel üritusel NATO rolli kohta Põhja-Euroopas ja Balkanil.
Kristine Karch,
Rahvusvahelise võrgustiku “Ei sõjale – ei NATO-le” koordineerimiskomitee kaasesimees
