Autor: Harriet Heywood, Mai 18, 2018, Citrus County kroonika, uuesti avaldatud 6. augustil 2018.
Paljud rahvusvahelised küsitlused nimetavad USA-d suurimaks ohuks ülemaailmsele rahule. USA-l on 800 sõjaväebaasi 80 riigis üle maailma, mis moodustab 95 protsenti rahvusvahelisest baasist.
Eelarveaasta 2018 sõjaline eelarve on 700 miljardit dollarit ehk 53 protsenti suvalistest kulutustest.
Meil pole sõnaõigust selle kohta, kuidas neid maksudollareid kulutatakse lõpututele sõdadele ja süütute laste surmadele, et kaitsta ettevõtete kasumit – eriti suurt nafta- ja gaasitööstust ning relvatööstust.
Maksudollarites väljendatud kulud mõjutavad meie majandust, haridussüsteemi ja sotsiaalset struktuuri tohutult. "No Child Left Behind" all on meie koolid muutunud sõjaväe värbamisaladeks, et täita lõputu sõjamasina ridu; meedia, televisioon, filmid ja videomängud ülistavad sõda ning me maksame selle eest kodurelvavägivalla eest. Vastupidiselt Hollywoodi väljamõeldistele ei ole lihtsalt sõda.
Kaasne kahju hõlmab tagasisaatvaid sõdureid, kes on
20 protsenti tõenäolisemalt sooritavad enesetapu kui nemad
tsiviilkolleegid.
Kongressis on aktsepteeritud visioon Full Spectrum Dominance: riigid, mille juhid vastu peavad, muutuvad sõjakolleteks nagu Süüria, Jeemen, Iraak ja Liibüa ning kui Trumpil ja tema meeskonnal on selle kohta midagi öelda, on järgmiseks Iraan ja võib-olla Korea.
Trumpi hiljutised ametissenimetused viitavad tema filosoofiale – piinamine, ebaseaduslikud sõjad ja sanktsioonid. Tõesti Obama, Bushi ja Clintoni jätk.
Samal ajal jätkab ainus riik, mis on kunagi tuumapomme visanud, vaesestatud uraani otsaga laskemoona kasutamist, mürgitades tsivilisatsiooni hälli ebaseadusliku farsiga, et vabastada maailm "massihävitusrelvadest". Pole ime, et sellised riigid nagu Iraan ja Põhja-Korea on oma tuumarelvade kaotamise suhtes skeptilised. Asjad ei läinud hästi nende naabritel, kes alistusid "diplomaatiale".
Iraani on USA rahulubadused reedenud, alates CIA/MI6 kavandatud riigipöördest ülipopulaarse, demokraatlikult valitud peaministri Mohammad Mossaddeghi vastu 1953. aastal.
Kuldvasika ees kummardamata jätmine kutsub esile hukkamõistu ja väljajuurimise.
Hiljutine kirjakirjutaja kutsus meid kõiki üles hääletama välja need, kes on häbistanud meie suurt riiki – Trump, Webster jt.
Peaksime meeles pidama, et meie välispoliitika kujundajatel ja nende marionettidel pole riigile truudust.
Nende usk on korporatsioonile. Kuni me sellega leppime, jätkub süütute miljonite verevalamine.
Ainus ravim on maailmakodanikud tänavatel rahu nõudma.
Harriet Heywood
Homosassa
