史上 最 悪 の 差別 と は 何 な の か! Fotonäitus ja vestlus Kenji Higuchiga: mis on halvim diskrimineerimise tüüp?

Vasakult paremale: Jaapan a World BEYOND War Koordinaator Joseph Essertier, NISHI Eiko, KANBE Ikuo ja HIGUCHI Kenji.

11 月 10 日 に 名古屋 の 東 別 院 ホ ー ル で ワ ー ル ド · ビ ヨ ン ド · ウ ォ ー は フ ォ ト ジ ャ ー ナ リ ス ト の 樋 口 健 二 さ ん に 講演 し て も ら い ま し た. 「毒 ガ ス 島」 で 働 い た 日本人 の 労 働 者 に つ い て 教 え て く れ ま し た. 興味 深 い講演 で し た。 未来 の 人 々 毒 ガ ス と い う 大量 破 壊 兵器 使 わ な い よ に 彼 は 記録 を 取 り ま し た。 

Vaherahu päeva 100. aastapäeva auks World BEYOND Warkorraldas koostöös Mamademoga 10. novembril 2018 Jaapanis Nagoyas spetsiaalse fotonäituse ja loengu koos tuntud fotoajakirjaniku Kenji Higuchiga.

Kenji Higuchi näitus paljastab Jaapani impeeriumi mürgigaasi tootmise Jaapani salasaarel. Hiina-Jaapani sõja ajal (1931–1945) toodeti ja kasutati hiinlaste vastu erinevaid kemikaale. Kenji Higuchi intervjueeris Jaapani töötajaid, kellel oli sõja ajal mürgigaasivabrikutes töötamise tõttu tõsiseid terviseprobleeme. Jaapani impeerium varjas nende kannatused, mis muudab Kenji Higuchi töö tõe paljastamisel nii oluliseks.

Vaherahu päeva sõnum Jaapani koordinaatorilt Joseph Essertierilt a World BEYOND War:

Klõpsake ingliskeelse versiooni saamiseks.

ジ ョ セ フ ・ エ サ テ ィ エ

2018 11 年 月 日 10

100 周年 に に い て 考 え た こ と

序文
100 年前 に ア メ リ カ 大 統領 ウ ッ ド ロ ウ · ウ ィ ル ソ ン は 「十四 か 条 の 平和 原則 (Neliteist teesi)」 と い う 演説 の な か で 平和 原則 を 発 表 し ま し た. そ の 演説 は 評 価 さ れ て, ウ ィ ル ソ ン は ノ ー ベ ル 平和 賞 を 受 賞 し まし た。 受 賞 理由 の つ は そ の の 「は の の の の も も も も も も も も も も も も も も もこ と で あ る。 そ て 、 己 (お の れ) の 生活 を 送 る こ と を み 、 己 の 制度 を 決定 す る こ と 利己 で 攻 攻 攻 撃 攻 撃 撃 撃 と 撃 撃 撃さ れ る こ と を 望 む 全 て の 平和 を す る る 、 と り わ け 米 国民 よ う な 国民 に っ て 、 世界 を な も の に す る こ あ あ

自 分 の 国 の 制度 を 外 か ら 決 め れ る の で は な く 、 自 分 の 国民 た ち 一 緒 緒 決定 し 、 い で で ソ ソ ソ ル ル ソ ル ル ル ル ル ル ル ソ」と い う 概念 は こ の「 十四 か 条 」の ス ピ ー チ で 有名 に な り ま し た. 彼 は こ の 演説 を し た 日 の 一 ヶ 月 後 に も う 一度 強調 し て さ ら に は っ き り と 言 い ま し た: 2 月 11 日 に" National püüdlused peab olema 
austatud; inimesi võib nüüd domineerida ja juhtida ainult nende endi nõusolekul. „Enesemääramine” ei ole pelk fraas; see on hädavajalik tegutsemispõhimõte. "簡 単 に 言 う と 「れ れ ぞ れ の の 国民 の 意志 を 無視 し て は い け ま ん。 国民 の 許可 を 得 な け を ま ま は は は い は け け け け け け い実 施 す る 大 切 な 原則 で 」」 と ィ ル ソ ン は 言 い ま し た。

この原則は、大日本帝国の植民地支配下にあった朝鮮半島の人々の民族自決の意識を高め、次の年1919年の3月1日、3・1運動という独立運動が始まりました。しかし、アメリカや西洋の国々は、朝鮮半島、中国、フィリピンなどの非白人の国には「民族自決」を認めませんでした。

100 年 間 間 、 朝鮮 半島 の 人 々 は 真 民族 自決 を ま だ 実 現 で き て い ま せ。 在 在 米基 地 は そ 日本 も ば け け け け け け け け け け け け け けが 多 く の 人 々 の と 尊 厳 を 踏 に じ っ て き た こ と に 憤 を 感 、 一 ア メ リ カ 人 と て 深 お お 詫 し ま す。。

No 圏 の 色 々 な 草 の の 活動家 は よ く „Pole õigust, pole rahu!“ rahu! ”で す。 酷 い 不 正義 は い つ も 戦 と 繋 が り ま す。

休 戦 記念 日 と ワ ー ル ・ ビ ヨ ン ド ・ ウ ォ ー と 毒 ガ ス の 関係 
岐阜 県 の 現在 白 川 町 「黒 川 開拓 団」 の 一 員 だ っ た 安江菊 美 さ ん の こ と ば を 引用 し ま す: 「戦 争 な ん て 結局 ね, 弱 い 人 の と こ ろ に 来 ち ゃ う か ら, や っ ち ゃ い け な い. 話 し 合 い は 何 年 か か って も い い。 武器 を 使 っ ゃ い け な い。 」[I]

10 歳 の 時 に 、 満 州 に 住 ん で い ま し。 そ の 当時 、 ソ 連 軍 の 「接待」 と の の ソ に に に に に に に に に に に に には, 戦 争 は 弱 い 立場 の 女性 や 子 供 が 被害 者 と な る こ と を 知 っ て い る 人 で す. 彼女 の こ と ば は, 一 言 で 言 う と, ワ ー ル ド · ビ ヨ ン ド · ウ ォ ー と 私 の 考 え そ の も の, だ と 思 い ま す. 「武器 を 使 っ ち ゃ い け な い」 と い う 考 え で す. 一 人 一 人 の 命 は と て も 大 切 だ か ら, 「話 し 合 い は 何 年 か か っ て も い い」 で す. ワ ー ル ド · ビ ヨ ン ド · ウ ォ ー は 戦 争 の 無 い 世界 を 目 指 し て ま す.

な ぜ ワ ー ル ド · ビ ヨ ン ド · ウ ォ ー は ア メ リ カ で 2014 年 に 始 ま っ た か, な ぜ 休 戦 記念 日 を 大 切 に し て い る か と い う と, 一 つ は ア メ リ カ で は 平和 を 祝 う 祝 日 は 休 戦 記念 日 し か な い か ら で す. 戦 争 を 祝 う 祝 日 はた く さ ん あ り ま す が, 戦 争 と い う 悲劇 を 認 め て, 戦 争 で 亡 く な っ た 人 々 や 苦 労 し た 人 々 を 思 い 出 す 日 は 休 戦 記念 日 し か あ り ま せ ん. 今 ア メ リ カ で は 休 戦 記念 日 を 「ベ テ ラ ン ズ · デ ー」 (復員 軍人 の 日) と い いま 年代 が 、 朝鮮 戦 争 が 始 ま っ た 1940 年代 の 終 わ り ま で は ア ー ミ ス ィ ス ・ デ ー (休 戦 記 れ て 米 米 米 米 米 米 米 米 米 米 米 米 米 米し ま い ま し た。 私 ち ワ ー ル ド ・ ヨ ヨ ン ・ ウ ォ ー は 元 意味 に 取 り 戻 そ と し て い ま す。

Let's メ リ カ だ け で は な で す が 今 、 平和 を 愛 す る 多 く の メ リ カ 人 は la Let's Let's Let's Let's Let's Let's Let's い す 戦 休 休 休 休 休 休 休 休 休 休 休 休 休 休 休 休 休 休[ii] 日本 で は 「世界 平和 記念 日」 と も い い す。 そ の 言 い 方 の 方 が い か も し れ ま せ ん。 100 年前 の 明日 に 第 一次 世界 大 戦 の 1919 XNUMX XNUMX XNUMX XNUMX XNUMX XNUMX XNUMX XNUMX XNUMX XNUMX世界 中 の た く さ ん 国 々 の 人 」」 」か」 多 か か か か か か か か か か か か か か か か かと 、 第 一次 世界 大 戦 で 勝 っ た の ア メ リ カ と 日本 で す。 」[iii] 正確 に い う と, ア メ リ カ と 日本 の 政府 が 勝 ち ま し た. ア メ リ カ と 日本 の 一般 市民 の 中 で, 帝国主義 を 望 む 人 は き っ と 少 な か っ た で し ょ う. こ の 二 つ の 政府 の 権 力 拡 大 は う ま く い き ま し た. 大日本 帝国 と い う 帝国 が 拡 大 で き ま た し 、 ア メ リ カ の 軍事 産業 が 大 さ れ ま し た。

第一次世界大戦でヨーロッパの国々は、人的、物的にも大きな被害を受けました。日本は日露戦争でロシアに勝利し、20世紀の始めに正に帝国となりました。1914年ごろにアメリカと同じように三国協商側から参戦した大日本帝国海軍はドイツのミクロネシアの島を取り、ヨーロッパの企業は日本の企業に負け始めました。第一次世界大戦後の大日本帝国の経済拡大は日中戦争と繋がりましたが、日本では休戦記念日はあまり知られていません。第一次世界大戦はヨーロッパでも第二次世界大戦と繋がりました。 (https://www.japantimes.co.jp/news/2008/11/09/national/history/from-heroes-to-zero-with-fateful-strings-attached/#.W-Esvi2B2qB) 大切な歴史なのに、アメリカ人も日本人と同じようにあまり学校でその歴史を教えてもらっていません。


毒 ガ ス で 苦 労 し た 中国 人 

中国 で の 毒 ガ ス の 歴 史 に つ い て 私 は ま だ 勉強 し 始 め た ば か り で。 大 大 帝国 の 政府 は を を 、 、 い 使 い い い い い い い い い いネ ッ ト で 見 付 け ま し た: 

https://apjjf.org/-Eric-Johnston/1776/article.html  この記事はAsia-Pacific Journal: Japan Focusに載った記事です。(日本語で「アジア太平洋ジャーナル:ジャパンフォーカス」。私はとても信頼していて自分の記事も載せてもらったことがあり、『東京新聞』や『週刊金曜日』の翻訳も載せてもらいました。) 中国の歴史家によると1万人の中国人は日中戦争で毒ガスによって殺されたと書いてあります。(Chinese historians say some 10,000 people were killed in over 2,000 gas attacks carried out by Japanese forces between 1931 and 1945. Today, unexploded shells continue to surface in China).

https://apjjf.org/2011/9/36/Vivian-Blaxell/3596/article.html  この記事によると、中国・チチハル市で2003年、大日本帝国が中国に残した毒ガスが漏れて1人が死亡、43人が負傷しました。今も日本が遺棄した毒ガスは中国の人々を苦しめています。

https://www.foxnews.com/story/japanese-world-war-ii-era-poison-gas-bombs-unearthed-in-china   今、日本政府は中国政府と共に残された毒ガス兵器の回収や廃棄処理作業を始めていますが、作業の進捗状況は遅く、さらに多くても10%程度しか処理しない方針です。(桜花学園大学の高文軍先生に教えて頂きました。)

ワ ー ル ド ・ ビ ヨ ン ド ウ ォ ー っ て 何 の 団 体? 

175 ヶ 国 の 7 万人 は ワ ー ル ド ・ ビ ン ド ・ ウ ォ ー の 宣言 に に し て く ま ま し。 こ の こ と は 私 に は ジ ョ ョ ン レ one 歌詞 one one one one oneで は な い) を 思 い 出 さ ま す。 ワ ル ル ド ビ ヨ ン ド ・ ウ ー の 平和 宣言 日本語 で も お 読 み い だ け ま ま す : 

ワ ー ル ド · ビ ヨ ン ド · ウ ォ ー 関係 の 活動家 は た く さ ん い ら っ し ゃ い ま す が, 今 回 は 二人 だ け 紹 介 致 し ま す. ワ ー ル ド · ビ ヨ ン ド · ウ ォ ー 代表, お よ び ア メ リ カ 支 部長 は, デ イ ビ ッ ド · ス ワ ン ソ ン さ ん で す. 彼 は 今年 US Peace Memorial Foundation (ア メ リ カ 平和 メ モ リ ア 基金 基金) ら 平和 賞 を 受 賞 し ま し た。[iv] 表彰 盾 に は 「イ ン ス ピ レ ー シ ン を 与 え て く れ る あ な た の 反 の リ ー ダ ー シ ッ プ は 上 上 上 築 き き き き き き き き き き き[v] こ の 10 年 間 で 受 賞 し た の は, 例 え ば メ デ ィ ア · ベ ン ジ ャ ミ ン さ ん や チ ェ ル シ ー · マ ニ ン グ さ ん, ノ ー ム · チ ョ ム ス キ ー さ ん, ア メ リ カ 合衆国 下 院 の デ ニ ス · ク シ ニ ッ チ さ ん (エ リ ー ト の 政治家 の 間 で 珍 し い で す が, 彼 は 反 戦 政治家で す) 、 キ ャ シ ー ・ リ ー さ ん で す。[Vi]

ア フ ィ リ エ イ ト に な っ た 団 体: コ ー ド ・ ピ ン ク。 コ ー ・ ピ ン ク は メ デ ア ・ ベ ん が 始 め た た た た た た た た[Vii] メ デ ィ ア · ベ ン ジ ャ ミ ン は 「も う 戦 争 は さ せ な い! - ブ ッ シ ュ を 追 い つ め る ア メ リ カ 女性 た ち」 の 著者 で す. 彼女 は ド ロ ー ン (無人 の 暗殺 飛行 機) に つ い て ア メ リ カ 人 に 知 ら せ て く れ た 反 戦 活動家 で す. 最近 彼女 は イ ラ ン に 対 し ての ア メ リ カ の 軍国主義者 を し た 、 非暴力 直接 行動 し し ま し た :
a) http://parstoday.com/ja/news/world-i47976 こ れ は 日本語 の ウ ェ ブ サ イ ト で す。 

b) https://therealnews.com/stories/in-viral-video-medea-benjamin-confronts-trump-official-on-iran イ ラ ン 人 以上 の 映像 を た さ す。 英語 圏 の 人 も 々見 た で し ょ う。

c) ベ ン ジ ャ ミ ン さ ん は ワ ー ル ド · ビ ヨ ン ド · ウ ォ ー の 今年 の カ ナ ダ · ト ロ ン ト 市 で の 反 戦 カ ン フ ェ レ ン ス に 参加 し ま し た. 私 も 参加 し, イ ラ ン へ の 攻 撃 に 反 対 す る 彼女 の 素 晴 ら し い 講演 を 聴 き ま し た. ワ ー ル ド · ビ ヨ ンド ・ ウ ォ ー の HP に も YouTube に も 載 っ て ま す。

そ れ 以外 に 私 の 尊敬 し て い る 人 々 

こ の 100 年 間 を 振 り 返 っ て 考 え る 時 に, 戦 争 の 全 て の 被害 者 を 忘 れ な い よ う に し ま し ょ う. 騙 さ れ た 兵 隊 た ち が 亡 く な り ま し た. そ し て 罪 の 無 い 多 く の 一般 市民 が 亡 く な り ま し た. さ ら に 障害 者 とTS で た 人 々 や 難民 に な っ た 人 々 軍事 的 な 性 暴力 被害 を 受 け た 女性 た ち 、 PTSD で 苦 労 し た 、 い な く く く く く く く く く く く く く く子 ど も た ち 、 友人 を 亡 く し た 人 々。

こ れ ら の 戦 争 で 苦 し め ら れ た 人 々 を お も い, 国家 暴力 に 反 対 し て き た 人 々 に 感謝 し ま し ょ う. 明治 時代 の 日本 で は 「平民 新聞」 の ジ ャ ー ナ リ ス ト た ち. (私 は 明治 時代 の 日本 文学 に つ い て 研究 し て い る の でW 明治 時代 の 反 戦 の 派 派 な 政治家 思 い 出 し ま す。) ア メ リ カ は は W メ リ ー ジ ン ・ デ ブ ス ラ ((W W W W W 世界 世界 世界 世界 世界 世界 世界 W töötajate Maailma で す.) そ の 戦 争 の 前 と 後 で 反 対 し た の は 例 え ば ヘ ン リ ー · デ イ ヴ ィ ッ ド · ソ ロ ー や ロ ー ザ · ル ク セ ン ブ ル ク, キ ン グ 牧師, ジ ョ ン · レ ノ ン, 金大中 (キ ム · デ ジ ュ ン), ア ル ン ダ テ ィ · ロ ​​イ 氏, サ ー ロ ー節 子 氏 、 山城 博 治 氏 が い ま す。

何 と か 生 き 残 っ た 被 爆 者 の 声 を 忘 れ な い よ う に し ま し ょ う. 彼 ら は 「ノ ー モ ア ナ ガ サ キ, ノ ー モ ア ヒ ロ シ マ」 と 英語 で こ の ス ロ ー ガ ン を 繰 り 返 し ま し た. 長崎 と 広 島 の 虐殺 に 付 け 加 え て 「ノ ー モ ア フ ァ ル ー ジ ャ や, ノ ー モ ア ソ ン ミ村 、 ノ ー モ ア グ ン ン タ モ 、 ノ ー モ ア キ リ ン グ ・ フ ィ ル ド 、 ノ ー モ ア 南京 」と 戦 争 戦 く く し く く し し し し し


[I] https://apjjf.org/2017/18/Masaru.html   The original article appeared in Tokyo Shimbun on 2 July 2017:  佐藤大「軍国主義全体反対だ」『東京新聞』朝刊(2017年7月2日)の中で82歳の時の安江菊美様が引用された。

[ii] https://worldbeyondwar.org/veterans-group-reclaim-armistice-day-as-day-of-peace/

[iii] Tsiteeritud Paul L. Atwoodis, Sõda ja impeerium: Ameerika eluviis (Pluuto, 2010), 7. peatükk, „Maailm, mis on ohutu ainult sõja jaoks.” Originaaltsitaat William R. Keylorilt, Kahekümnenda sajandi maailm: rahvusvaheline ajalugu (Oxford UP, 1984), lk. 73.

[iv] https://worldbeyondwar.org/2018-peace-prize-awarded-to-david-swanson/

[v] https://i2.wp.com/davidswanson.org/wp-content/uploads/2018/08/peaceaward.jpg

[Vi] キ ャ シ ー ・ ケ リ ー 氏 は 非暴力 反 戦 体 Hääled loomingulisele vägivallale (創造 的 非暴力 の) の コ ー デ ネ ー タ ー で す。http://democracynow.jp/video/20100913-2

[Vii] 英語 で は ベ ン ジ ャ ン さ ん は た く ん の 本 を 書 き ま し た 米 イ ラ ン 関係 歴 史 に つ いい し Iraani sees: Iraani Islamivabariigi tegelik ajalugu ja poliitika (OR raamatud, 2018).

 10 november 2018

Joseph Essertier, Jaapani koordinaator a World BEYOND War"
Jaapanis Nagoyas Higashi Betsuini saalis toimuva 100. aasta vaherahu ürituse puhul ”

Sissejuhatus

100 aastat tagasi pidas USA president Woodrow Wilson oma neljateistkümne punkti kõne koos rahupõhimõtetega. Wilson pälvis selle panuse eest Nobeli rahupreemia. Tema kõne mõju on üks põhjustest, miks ta auhinna pälvis. Ta ütles järgmist: „See, mida me selles sõjas nõuame, pole seega midagi erilist meie endi jaoks. See on see, et maailm muudetaks elamiseks sobivaks ja turvaliseks; ja eriti, et see muudetaks ohutuks igale rahuarmastavale rahvale, kes soovib sarnaselt meie omaga elada oma elu, määrata kindlaks oma institutsioonid, olla kindlustatud teiste maailma rahvaste õiglusest ja õiglasest kohtlemisest jõu ja isekuse vastu. agressiivsus. ”

Jah, kõik soovivad elada ohutult. Nad tahavad oma riigi elanikega ise oma institutsioonid kindlaks määrata, mitte neid, kes otsustaksid väljaspool oma riiki elavad inimesed. Wilson ütleb, teeme lõpu “jõule ja omakasupüüdlikule agressioonile”. Mõiste “enesemääramine” tegi kuulsaks tema kõne “Neliteist punkti”. Umbes kuu aega hiljem, 11. veebruarilth, rõhutas ta seda punkti, muutes selle veelgi selgemaks: „Rahvuslikke püüdlusi tuleb austada; inimesi võib nüüd domineerida ja juhtida ainult nende endi nõusolekul. „Enesemääramine” ei ole pelk fraas; see on hädavajalik tegutsemispõhimõte. " Wilson ütles sisuliselt: „Ei tohi eirata iga rahva tahet. Keegi ei saa inimesi valitseda ilma nende loata. "Enesemääramine" ei ole pelgalt fraas, millele peaksime huuli pakkuma. See on oluline põhimõte, mida tuleb aktualiseerida. ”

Korea poolsaare inimesed võtsid Wilsoni sõnad südamesse ja alustasid iseseisvuse liikumist, mida nimetatakse 1. märtsi liikumiseks XNUMX. märtsil.st märtsil 1919. Kuid kahjuks ei tegelenud Euroopa ja USA eliit Korea poolsaare, Hiina, Filipiinide ja paljude Vaikse ookeani ümbruse riikide elanike jaoks „enesemääramisega”; see oli pelgalt fraas, millele nad huule pakkusid. Washington ja teised lääneriigid ei rakendanud “enesemääramist” riikide suhtes, kelle inimesed polnud valged.

Hoolimata asjaolust, et miljonid Korea poolsaare inimesed on nõudnud enesemääramist ja selle nimel kõvasti tööd teinud, pole nad seda siiski saavutanud. USA sõjaväebaaside olemasolu nende pinnal on selle tõestuseks. Kuni (USA ja Jaapan) jätkavad USA-Jaapani julgeolekulepingu järgimist, ei saa jaapanlased nautida sõna otseses tähenduses enesemääramist. Riik, kus ma sündisin ja kasvasin, tekitab teile probleeme. Selle eest vabandan siiralt.

Mitmesugused rohujuure tasandi aktivistid ingliskeelsetes riikides ütlevad: "Pole õiglust, pole rahu!" Kui vaadata tagasi Korea poolsaarel, Okinawas ja Kirde-Aasias möödunud sajale aastaajale, on see tõsi, kas pole? Jube ebaõiglus viib alati sõtta.

Seosed vaherahupäeva, World BEYOND Warja mürkgaas

"Noh, sõda, teate, kuna see tuleb alati nõrkadele, ei tohi seda kunagi teha. Pole tähtis, mitu aastat kulub selle välja rääkimiseks, relvi ei tohi kunagi kasutada. "[I] Need on proua YASUE Kikumi sõnad Kurokawa asunike kogukonnast. Kurokawa kuulub nüüd Gifu prefektuuri Shirakawa-cho osariiki. (Oma kogukond saatis noorukeid ja tüdrukuid seksuaalteenuseid osutama Nõukogude Punaarmee sõduritele, lootuses tagada Kurokawa asunike kogukonna ellujäämine ja ühenduse turvaline tagasipöördumine Jaapanisse pärast Jaapani lüüasaamist 1945. aastal. ).

10-aastaselt elas pr Yasue Mandžuurias. (AKA, hiina keeles „Manchukuo”; jaapani keeles „Manshūkoku”. Manchukuo oli Jaapani impeeriumi nukuriik Kirde-Hiinas ja Sise-Mongoolias aastatel 1932–1945). Kümneaastaselt sai ta teada, et tema kogukonnast, Kurokawa asunike kogukonnast pärit tüdrukuid hakati tegema Nõukogude Punaarmee sõduritele „seksuaalteenuseid“. Tema sõnad väljendavad lühidalt mõtlemist World BEYOND War ja minu mõtlemine. See on idee, et "te ei tohi kunagi relvi kasutada". Kuna igaühe ja iga inimese elu on oluline, siis pole oluline, mitu aastat selle välja rääkimiseks kulub. World BEYOND War eesmärk on maailm, kus sõdu pole.

Miks World BEYOND War alustas oma tööd Ameerikas 2014. aastal ja miks on vaherahupäev meie jaoks oluline, noh, üks põhjus on see, et rahu tähistamisel pole peaaegu üldse pühi. Vaherahu päev on kõik, mis meil on. Sõja tähistamiseks on palju päevi, kuid päev, mil me mõistame sõja tragöödiat ja kui me mäletame sõjas hukkunud inimesi ja sõjas kannatanuid, on vaherahu päev. Vaherahu päeva nimetatakse USA-s praegu veteranide päevaks, kuid kuni 1940. aastate lõpuni, mil algas Korea sõda,th novembril) oli nimetatud “vaherahu päevaks”. Vaherahu päeva algset tähendust muutis USA valitsus, mitte tavalised ameeriklased. Meie juures World BEYOND War soovite taastada päeva algse tähenduse.

See pole mitte ainult USA-s, kuid paljud ameeriklased, kes armastavad rahu, ütlevad nüüd: "Võtkem relvarahupäev tagasi rahupäevaks."[ii] Jaapanis nimetatakse seda päeva ka ülemaailmseks rahupäevaks (st Sekai Heiwa Kinenbi). See päeva nimi võib isegi parem olla. 100 aastat tagasi homme (st 11. novembril 1918), “suur sõda” (taisen Esimese maailmasõja 大 戦) lõppes. Aasta hiljem, 1919. aasta novembris, pidutsesid paljudes riikides tunded "Mul on nii hea meel, et rahu on saabunud". Nad ütlesid: "Ärgem pidagem enam sõdu." Nagu üks ajaloolane kirjutas: "Majanduslikust seisukohast võitsid Esimese maailmasõja USA ja Jaapan."[iii] Tal oli ilmselt õigus. Võitsid USA ja Jaapani impeerium. Noh, täpsemalt öeldes valitsused võitsid USA ja Jaapan. Ma kahtlen, kas oli palju tavalisi ameeriklasi ja jaapanlasi, kes tahtsid sellise imperialismiga tegeleda. Nende kahe valitsuse võimu laiendati edukalt. Jaapani impeeriumi impeerium laienes. Laiendati USA relvatööstust. 

Suurem osa Euroopa suurriikidest laastas I maailmasõda. Jaapan, olles Venemaa-Jaapani sõjas (1904–05) alistanud Venemaa, sai 20. sajandi alguses tõeliseks impeeriumiks. Kui Jaapani impeeriumist oli juba mõnda aega umbes 1914. aastal saanud kolmikantantide (de facto) liige, võttis see Mikroneesias asuvatelt Saksamaa saartelt minema ja Euroopa ettevõtted hakkasid kaotama turuosa Jaapani ettevõtetele. (Ameerika ajaloolane Bruce Cumings kirjutab, et „XNUMX. sajand sai alguse Jaapani Venemaa lüüasaamisest ja aeglasest tõusust globaalse kasvu suunas, mis tõmbas ka Jaapani katastroofi poole nagu koi leegi poole”).[iv]

Hoolimata asjaolust, et Jaapani impeeriumi majanduskasvu järel pärast I maailmasõda ja Teises Hiina-Jaapani sõjas (1937–45) on olulisi seoseid, pole Jaapanis vaherahu päevast teadlik. Ka Euroopas on I ja II maailmasõja vahel olulised seosed.[v] Ehkki see ajalugu on oluline, ei õpetata ka ameeriklastele, nagu jaapanlastele, koolis seda eriti.

Hiina mürkgaasi ohvrid

Olen just hakanud tundma õppima mürgigaasi ajalugu Hiinas. Jaapani impeeriumi valitsus kasutas hiinlaste vastu peetud lahingutes mürgigaasi. Muidugi surid paljud hiinlased ja said haiget. Näiteks siin on mõned artiklid, mille leidsin Internetist:

1. https://apjjf.org/-Eric-Johnston/1776/article.html See artikkel “Okunoshima: mürkgaas möödub saare bukoolsest rahulikkusest” ilmus ajakirjas Asia-Pacific Journal: Japan Focus. (Jaapani keeles kannab see ajakiri nime ア ジ ア 太平洋 ジ ャ ー ナ : ジ ャ パ ン ・ フ ォ ー カ ス. Minu arvates on Asia-Pacific Journal: Japan Focus väga usaldusväärne. Nad on avaldanud mõned minu kirjutised ja nad on avaldanud minu artiklite tõlked Tokyo Shimbun ja Shukan Kin'yobi ). "Hiina ajaloolaste sõnul hukkus Jaapani vägede poolt aastatel 10,000–2,000 korraldatud enam kui 1931 gaasirünnakus umbes 1945 XNUMX inimest. Täna jätkub Hiinas plahvatamata kestade pinda."

2. https://apjjf.org/2011/9/36/Vivian-Blaxell/3596/article.html "2003. aasta hilissuvel kaevasid Qiqiharis (Heilongjiangi provints) asuva ehitustöölise kaadrid 58 aastat varem Jaapani sõdurite poolt maetud gaasirelvade vahemällu. Halvasti lagunenud relvad lekitasid yperiitgaasi [st sinepigaasi]. Gaasiga kokkupuutel suri üks töötaja ja 43 sai püsivalt vigastada. 1.4 hiinlast esitasid Tokyo ringkonnakohtusse Jaapani valitsuse vastu hagi, nõudes hüvitist 2010 miljardit ¥. XNUMX. aastal otsustas kohtunik nende vastu. Ta tunnistas, et relvad olid jaapanlased, Jaapani sõjaväelased olid need maha matnud ja et Jaapani valitsus oleks võinud prognoosida tagajärgi relvadega kokku puutunud inimestele. Sellegipoolest otsustas kohtunik, et Jaapani valitsus ei vastuta gaasi lekke eest ega vastuta seega selle põhjustatud surma ja vigastuste eest. "

3. https://www.foxnews.com/story/japanese-world-war-ii-era-poison-gas-bombs-unearthed-in-chinaJaapani valitsus on alustanud mürkgaasipommide kogumist ja puhastamist koos Hiina valitsusega, kuid ilmselt nõuab Hiina valitsus Jaapanilt töö kiirendamist. (Nagoya Ohkagakueni ülikooli professor Gao Wen-junilt kuulsin, et Jaapani valitsus kavatseb koristada ainult kümme protsenti Hiina mürgigaasist).

4. https://apjjf.org/-Kato-Takeo/2106/article.html "Jaapani saare II maailmasõja mürkgaasijaama pärand elab edasi"

5. http://www.chinadaily.com.cn/world/2017-08/18/content_30780546.htm "Dokumentaalfilm Jaapanis näitab mürkgaasisaare sünget ajalugu"

Mis organisatsioon on World BEYOND War?

70,000 175 inimest XNUMX riigis on alla kirjutanud maailmasõja sõja rahudeklaratsioonile. See paneb mind mõtlema John Lennoni loo “Imagine” sõnadele: “Aga ma pole ainus.” Meie Jaapani rahudeklaratsiooni leht on aadressil https://worldbeyondwar.org/japanese/ .

Tahaksin teile nüüd tutvustada vaid kahte paljudest aktivistidest, kes töötavad või on temaga seotud World BEYOND War: David Swanson ja Medea Benjamin. David Swanson on filmi direktor World BEYOND War ja USA koordinaator a World BEYOND War. Ta pälvis tänavu Veterans for Peace konverentsil rahupreemia USA rahu mälestusfondilt. Tema tahvlil on kiri „Kelle inspireeriv sõjavastane juhtimine, kirjutised, strateegiad ja organisatsioonid aitavad luua rahukultuuri”.[Vi] Teised, kes on selle auhinna viimase 10 aasta jooksul saanud, on Medea Benjamin, Chelsea Manning, Noam Chomsky ja Dennis Kucinich (sündinud 8. oktoobril 1946, kes on osariikide eliitpoliitikute hulgas haruldane sõjavastane poliitik) ja Kathy Kelly.[Vii]

Code Pink on ettevõtte tütarettevõte World BEYOND War. Code Pink on kuulus USA rahuorganisatsioon, mille asutas Medea Benjamin. Medea Benjamin on Jaapani raamatu 『も う 戦 争 は さ せ な い ブ ッ シ ュ を い つ め る ア リ カ 女性 た ち Stop Next War Now the (inglise keelde tõlgitud pealkiri oleks umbes Me ei lase neil sõda pidada! Ameerika naised, kes ajavad Bushi nurka: peatage järgmine sõda nüüd ).[viii] Ta on sõjavastane aktivist, kes on ameeriklasi droonidest teavitanud. Hiljutises tegevuses osales ta vägivallatu otsese tegevusega, et kritiseerida USA Iraani-vastast militarismi:

https://therealnews.com/stories/in-viral-video-medea-benjamin-confronts-trump-official-on-iran Kuulsin, et paljud inimesed Iraanis on seda videot näinud. Olen kindel, et paljud inimesed ingliskeelsetes riikides on seda ka näinud.

Pr Benjamin oli peaesineja World BEYOND Warsõjavastane konverents Kanadas Torontos. Ka mina osalesin ja kuulsin, kuidas ta kaks loengut pidas. Ta pidas suurepäraseid kõnesid Iraani vastu suunatud rünnakute vastu. Tema kõnesid saate vaadata saidilt World BEYOND War veebileht.

Teisi ma austan

Kui vaatame tagasi viimasele sajale aastale, meenutagem kõiki sõjaohvreid. Teiste poolt petta saanud sõdurid on surnud. Paljud süütud tsiviilisikud on surnud. Lisaks on inimesed sõja tõttu invaliidistunud; sõja tõttu on inimesed muutunud pagulasteks; sõjalises seksuaalvägivallas on naisi seksuaalselt rünnatud. On inimesi, kes kannatavad PTSS-i all, naisi, kes ei saanud abielluda, kuna meespartnereid ei olnud piisavalt, kuna sõda tappis nii palju mehi, orvuks jäänud lapsi ja sõpru kaotanud inimesi.

Nii et olgem tänulikud inimeste suhtes, kes mõtlesid sellist tüüpi sõjas kannatanud inimeste peale ja kes tegid jõupingutusi riikliku vägivalla läbi tapetute nimel. Jaapanis Meiji perioodil (1868–1912) olid Heimin Shimbun ajaleht. (Uurin Meiji perioodi jaapani kirjandust, seega mäletan Meiji perioodi suuri sõjavastaseid aktiviste). Ameerikas olid I maailmasõja vastu Maailma tööstustöölised (IWW), Eugene Debbs ja Helen Keller. Enne ja pärast seda sõda on olnud teisigi, näiteks Henry David Thoreau, Rosa Luxembourg, praost Martin Luther King , Noorem, John Lennon, Kim Dae-jung, Setsuko Thurlow ja YAMASHIRO Hiroji.

Meenutagem vaevu sõjast üle elanud ohvrite hääli. Nad on kordanud sõnu: „Enam pole Nagasakisid! Pole enam Hiroshimat! " inglise keeles. Aidakem kaasa liikumisele, kus me tegelikult kaotame sõja ja keelustame sõja, tundes, et lisame oma nimekirja Nagasaki ja Hiroshima veresaunad: „Enam ei ole fallujahid! Pole enam Mu Lais! Enam ei ole Guantanamos! Pole enam tapmisvälju! Pole enam Nankinguid! "


[I] https://apjjf.org/2017/18/Masaru.html   Algne artikkel ilmus aastal Tokyo Shimbun 2. juulil 2017 佐藤

[ii] https://worldbeyondwar.org/veterans-group-reclaim-armistice-day-as-day-of-peace/

[iii] Tsiteeritud Paul L. Atwoodis, Sõda ja impeerium: Ameerika eluviis (Pluuto, 2010), 7. peatükk, „Maailm, mis on ohutu ainult sõja jaoks.” Originaaltsitaat William R. Keylorilt, Kahekümnenda sajandi maailm: rahvusvaheline ajalugu (Oxford UP, 1984), lk. 73.

[iv] Cumings, Korea koht päikeses, lk. 140.

[v] https://www.japantimes.co.jp/news/2008/11/09/national/history/from-heroes-to-zero-with-fateful-strings-attached/

[Vi] https://i2.wp.com/davidswanson.org/wp-content/uploads/2018/08/peaceaward.jpg

[Vii] Kathy Kelly on vägivallatu sõjavastane organisatsioon Voices for Creative Nonviolence Voicesi koordinaator. http://democracynow.jp/video/20100913-2

[viii] Medea Benjamin on ka uue ingliskeelse raamatu autor Iraani sees: Iraani Islamivabariigi tegelik ajalugu ja poliitika (OR raamatud, 2018).

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Kohustuslikud väljad on märgitud *

seotud artiklid

Meie muutuste teooria

Kuidas sõda lõpetada

Liikuge Peace Challenge poole
Sõjavastased sündmused
Aidake meil kasvada

Väikesed annetajad hoiavad meid edasi

Kui otsustate teha korduva sissemakse vähemalt 15 dollarit kuus, võite valida tänukingituse. Täname oma korduvaid annetajaid meie veebisaidil.

See on teie võimalus a world beyond war
WBW pood
Tõlgi suvalisse keelde