NguDavid Swanson
Impi, abaholi bethu bayasitshela, iyadingeka ukwenza umhlaba ube yindawo engcono.
Hhayi-ke, mhlawumbe akunjalo kubantu abayizigidi ezingu-43 abaye baxoshwa ezindlini zabo futhi bahlala esimweni esibucayi njengabantu abangenamakhaya (izigidi ezingu-24), ababaleki (izigidi ezingu-12), nalabo abadonsa kanzima ukubuyela emakhaya abo.
Izibalo ze-UN zokuphela konyaka wezi-2013 (utholwe lapha) bhala iSiriya njengemvelaphi yabadingiswa abanjalo abayizigidi ezingu-9. Izindleko zokwanda kwempi eSyria zivame ukuphathwa njengezindleko zezezimali noma - ezimweni ezingavamile - njengezindleko zomuntu zokulimala nokufa. Kukhona nezindleko zomuntu zokucekela phansi amakhaya, izindawo ezingomakhelwane, amadolobhana namadolobha njengezindawo zokuhlala.
Vele ubuze iColombia efika endaweni yesibili kulandela iminyaka yempi - indawo lapho izingxoxo zokuthula ziqhubeka futhi zidingeka kakhulu - phakathi kwezinye izinhlekelele - abantu abacishe babe yizigidi eziyi-6 baphucwe amakhaya abo.
Impi yezidakamizwa iphikisana nempi yase-Afrika, kanti iDemocratic Republic of the Congo ingena endaweni yesithathu ngemuva kweminyaka eminingi eyabulawa yi-US. impi kusukela ngeMpi Yezwe II, kodwa ngenxa nje yokuthi impi “yokwesabisa” isidlulile. I-Afghanistan isendaweni yesine ngabantu abayizigidi ezi-3.6 abaphelelwe yithemba, abahluphekayo, abafayo, futhi ezimeni eziningi ngokuqondakalayo bathukuthele futhi banenzondo ngokulahlekelwa indawo yokuhlala. (Khumbula ukuthi ngaphezu kwe-90% yabantu base-Afghan abazange nje babambe iqhaza ezenzakalweni ze-9-11 ezibandakanya izindiza ze-Saudis endizela ezakhiweni, kodwa angikaze ngizwe yalezo zenzakalo.) I-Iraq yangemva kwenkululeko isendaweni eyizigidi eziyi-1.5 exoshiwe kanye nababaleki. Amanye amazwe ahlonishwe ngokuqhunyiswa kwemicibisholo yase-US efika phezulu ohlwini kufaka phakathi iSomalia, iPakistan, iYemen - futhi, vele, ngosizo lwakwa-Israel: iPalestine.
Izimpi zobuntu zinenkinga yokuswela amakhaya.
Ingxenye yaleyo nkinga ithola indlela yayo emingceleni yaseNtshonalanga lapho abantu abahilelekile kufanele babingelelwe ngokubuyiselwa esikhundleni sokucasuka. Izingane zaseHonduran azilethi amaKoran ane-Ebola. Babalekela ukuketula umbuso okusekelwa yi-US kanye nabahlukumezi abaqeqeshwe yi-Fort Benning. Inkulumompikiswano ethi “inkinga yokuthuthela kwelinye izwe” kanye “namalungelo abokufika” kufanele ithathelwe indawo ingxoxo ejulile ngamalungelo ababaleki, amalungelo abantu kanye nelungelo lokuba nokuthula.


