Guantanamo, Cuba: VII Symposium i le Faʻaumatiaina o Nofoaga Faʻafitafita i fafo

Talanoaga i le soloia o nofoaga faamiliteli i fafo i Guantanamo, Cuba
Ata: Screenshot/Telesur English.

saunia e Colonel (Ret) Ann Wright, Lagolago Faasao, Ia 24, 2022

O le fa'asologa lona fitu o le fa'asalalauga e uiga i le soloia o nofoaga fa'afitafita mai fafo na faia ia Me 4-6, 2022 i Guantanamo, Cuba, lata ane i le 125 tausaga le matua o le US Naval Base i ni nai maila mai le Aai o Guantanamo.

O le Naval Base o le nofoaga lea o le falepuipui a le militeri a Amerika, e oʻo mai ia Aperila 2022, o loʻo taofia pea 37 alii, o le toʻatele oi latou e leʻi faʻamasinoina ona o lo latou faamasinoga e faʻaalia ai le sauaina na faia e le US.  18 o le 37 ua faamaonia mo le tatalaina if E mafai e le au failotu a Amerika ona fa'atulaga atunuu e talia i latou. Ua tatala e le pulega a Biden ni pagota se to'a 3 i le taimi nei e aofia ai ma le tasi na fa'asa'olotoina mo le tatalaina i aso mulimuli o le Pulega a Obama ae sa taofia pea i le falepuipui mo le isi 4 tausaga e le Trump administration. Na tatalaina le falepuipui i le luasefulu tausaga talu ai ia Ianuari 11, 2002.

I totonu o le aai o Guantanamo, e tusa ma le 100 tagata mai 25 atunuu na auai i le lauga faʻataʻitaʻiga na faʻamatalaina auʻiliʻili a le US militeri i le salafa o le lalolagi. O faʻamatalaga i luga o le militeri a Amerika poʻo le aʻafiaga o faiga faʻavae a le militeri a Amerika i luga o latou atunuu na tuʻuina atu e tagata mai Cuba, Iunaite Setete, Puerto Rico, Hawaii, Kolomupia, Venesuela, Atenitina, Pasila, Barbados, Mekisiko, Italia, Filipaina, Sepania ma Eleni. .

O le fa'asalalauga sa lagolagoina fa'atasi e le Cuban Movement For Peace (MOVPAZ) ma le Cuban Institute of Friendship with the Peoples (ICAP), le lauga fa'atasi.

Fa'aaliga Fa'asalalauga

E tusa ai ma luitau o le filemu ma le mautu faaupufai ma agafesootai i totonu o le itulagi, na lagolagoina e tagata auai le Folafolaga o Amerika Latina ma le Atu Karipeane o se Sone o le Filemu ua faamaonia e Ulu o le Setete ma le Malo o le Community of Latin America ma Caribbean States (CELAC). ) i lana Fonotaga lona lua na faia i Havana ia Ianuari, 2014.

O le ta'utinoga a le fono na ta'ua (kiliki iinei e faitau le tautinoga atoa):

"O lenei semina na faia i le lotolotoi o se tulaga e sili atu ona faigata, o loʻo faʻaalia i le faʻateleina o le faʻamalosi ma ituaiga uma o faʻalavelave a le US imperialism, le Iuni a Europa ma le NATO i a latou taumafaiga e faʻatonuina faʻatonuga ogaoga, e ala i le faʻaogaina o se taua a le aufaasālalau, o lea. fa'ailoaina o fete'ena'iga fa'aauupegaina ma le malosi eseese i vaega eseese o le lalolagi a'o fa'ateleina fe'ese'esea'iga ma fe'ese'esea'iga.

Ina ia ausia ia faʻamoemoega leaga, o nofoaga faʻafitafita mai fafo ma nofoaga faʻalavelave faʻapena e pei o le natura ua faʻamalosia, aua o latou o se vaega taua i lenei taʻiala, talu ai o ni meafaigaluega mo faʻalavelave tuusaʻo ma le le tuusao i totonu o mataupu i totonu o atunuu o loʻo latou nonofo ai. faapea foi ma se taufaamatau tumau faasaga i atunuu tuaoi.”

Ann WrightFa'aaliga a le Fa'asalalauga i le Vaegaau a Amerika i le Pasefika

US Army Colonel (Ret) ma o loʻo avea nei ma tagata faʻatupu filemu Ann Wright sa talosagaina e saunoa i le lauga faasolo e uiga i nofoaga faamiliteli a Amerika i le taimi nei ma galuega i totonu o le Pasefika. O lo'o mulimuli mai i lana saunoaga i le militeri a Amerika i le Pasefika.

Fa'aaliga ile US Military Operations in Western Pacific by Colonel Ann Wright, US Army (Litaea):

Ou te fia tuuina atu le tele o le faafetai i le au faatulagaina o le VII International Seminar for Peace and the Abolition of Foreign Military Bases conference.

O le lona tolu lenei o semina ua talosagaina aʻu e tautala ai ma loʻu talaaga o le i ai i le US Army mo le toeitiiti atoa le 30 tausaga ma litaea mai le avea ma Kolone ma sa avea foi ma se US diplomat mo le 16 tausaga i US Embassies i Nicaragua, Grenada, Somalia , Uzbekistan, Kyrgyzstan, Micronesia, Afghanistan ma Mongolia. Ae o le mafuaaga autu ua valaaulia ai aʻu ona sa ou faamavae mai le malo o Amerika i le 2003 i le tetee atu i le taua a le US i Iraq ma o aʻu o se faitioga mataʻutia o taua a Amerika ma faiga faʻavae a le malo talu mai loʻu faamavae.

Muamua, ou te fia faatoese atu i tagata o Cuba mo le faʻaauauina o le tulafono, le faʻaleagaina ma le faʻalavelave faʻalavelave faʻalavelave na tuʻuina atu e le malo o Amerika i Cuba mo le 60 tausaga talu ai!

Lona lua, ou te fia faatoese atu mo le nofoaga faasolitulafono na maua e le US i Guantanamo Bay mo le toeitiiti atoa le 120 tausaga ma o le vaaiga lea o le mataʻutia o solitulafono na faia i luga o pagota 776 na taofia e le US talu mai Ianuari 2002. 37 alii o lo'o taofia pea e aofia ai ma se tamaloa ua fa'amama mo le fa'amalolo ae o lo'o iai pea. E 17 ona tausaga ina ua faatau atu i le Iunaite Setete mo se tau ma ua 37 nei ona tausaga.

Mulimuli ane, ma e sili ona taua, ou te fia faatoese atu ia Fernando Gonzalez Llort, lea ua avea nei ma Peresetene o le Cuban Institute of Friendship with the People's (ICAP), o se tasi o le Cuban Five na saisaitia i le falepuipui mo le sefulu tausaga e le Iunaite Setete.

Mo fa'asalalauga ta'itasi, ua ou taula'i atu i se vaega 'ese'ese o le lalolagi. O le asō o le a ou talanoa e uiga i le US Military i Sisifo Pasefika.

O lo'o fa'aauauina e le Iunaite Setete lana Fa'afitafita i le Pasefika i Sisifo

Faatasi ai ma le gauai atu o le lalolagi i osofaiga a Rusia i Iukureini, o loʻo faʻaauau pea e le US lona faʻatupuina mataʻutia o 'autau a le Pasefika i Sisifo.

Nofoaga vevela Pasefika – Taiuani

O Taiwan ose nofoaga vevela i le Pasefika ma le lalolagi. E ui i le maliliega 40-tausaga i luga o le "One Chine Policy, e faʻatau atu e le US auupega i Taiuani ma o loʻo i ai aʻoaʻoga militeri a Amerika i luga o le motu.

O asiasiga lata mai nei i Taiuani e le au ofisa sinia a Amerika ma sui o le Konekeresi ua faia ma le faamoemoe i le ita o Saina ma faaosofia ai se tali a le militeri, e tutusa ma le militeri na faia e le US ma le NATO i le tuaoi o Rusia.

O le aso 15 o Aperila, na taunuu ai i Taiwan le aumalaga a le au Senatoa e toafitu a le malo o Amerika sa taitaia e le taitaifono o le komiti o le va i fafo a le Senate a le Senate i Taiwan ina ua faatupulaia pea le tulaga maualuga o asiasiga faalemalo a Amerika i le fa masina talu ai.

E na o le 13 atunuu o loʻo faʻaauau pea ona amanaʻia Taiwan nai lo le Republic of People's Republic of China ma e fa i le Pasefika: Palau, Tuvalu, Atu Maresala ma Nauru. O le PRC o loʻo faʻamalosia nei atunuʻu e faigata ona fesuiaʻi ma le US faʻamalosi atunuu ia faʻaauau pea ona amanaʻia Taiwan e ui o le US lava ia e le amanaiaina Taiwan.

I Hawai'i, o le ofisa autu o le US Indo-Pacific Command lea e aofia ai le afa o le fogaeleele. 120 nofoaga faamiliteli i Iapani ma le 53,000 fitafita fa'atasi ai ma aiga o le militeri ma le 73 nofoaga o le militeri i Korea i Saute fa'atasi ai ma le 26,000 fa'atasi ma aiga, ono nofoaga a le militeri i Ausetalia, lima nofoaga o le militeri i Guam ma le 20 nofoaga o le militeri i Hawai'i.

O le Indo-Pacific command ua faamaopoopoina le tele o “saolotoga o folauga” o vaatau a Amerika, Peretania, Farani, Initia ma Ausetalia o loo folau atu i luma o Saina, le sami i Saute ma Sasae o Saina. O le tele o armadas sa iai va'alele ma e o'o atu i le sefulu isi va'a, va'a ma va'alele mo va'alele ta'itasi.

Ua tali atu Saina i va'a o lo'o uia i le va o Taiuani ma le atunu'u tele o Saina ma asiasiga le mautonu a le au failotu a le Iunaite Setete o lo'o i ai 'au e oo atu i le limasefulu va'alele o lo'o felelei atu i le pito o le sone o le puipuiga o le ea a Taiwan. O loʻo faʻaauau pea ona tuʻuina atu e le US meafaigaluega a le militeri ma aʻoaʻoga a le militeri i Taiwan.

Fa'ai'uga ole Taua a le Pasefika Tele Fua i le Lalolagi

Ia Iulai ma Aukuso 2022, o le a talimalo ai le US i le tele o faiga tau a le gataifale i le lalolagi ma le Rim of the Pacific (RIMPAC) toe foi mai i le malosi atoa ina ua maeʻa se suiga i le 2020 ona o le COVID. I le 2022,

27 atunuu ua fuafua e auai ma le 25,000 tagata faigaluega, Vaʻa 41, vaʻa e fa, sili atu nai lo le 170 vaʻalele ma o le a aofia ai faʻataʻitaʻiga o taua e tetee atu i lalo o le sami, faʻalavelave faʻalavelave, aʻoaʻoga fesoasoani alofa, fana fana ma fa'ata'ita'iga a le 'ele'ele.

I isi vaega o le Pasefika, o le O le militeri a Ausetalia na talimalo i le taua a Talisman Saber i le 2021 fa'atasi ai ma le silia ma le 17,000 'au malosi mai le US (8,300) ma Ausetalia (8,000) ae o nai isi mai Iapani, Kanata, Korea i Saute, Peretania ma Niu Sila sa fa'ata'ita'i le gataifale, fanua, ea, fa'amatalaga ma le initaneti, ma le vateatea.

Darwin, Ausetalia o loʻo faʻaauau pea ona talimalo i le ono masina o le 2200 US Marines lea na amata i le sefulu tausaga talu ai i le 2012 ma o loʻo faʻaalu e le militeri a Amerika le $ 324 miliona e faʻaleleia ai malae vaʻalele, nofoaga e faʻaleleia ai vaalele vaʻalele nofoaga e paka ai vaalele, nofo ma fale faigaluega, gaogao, faletaalo ma toleniga.

Darwin o le a avea foi ma nofoaga o se $270 miliona tala, 60-miliona kalone fale e teu ai suauu a'o fa'agaoioi e le militeri a Amerika sapalai tetele e fa'alatalata atu i se sone tau taua. O se tulaga lavelave ona o se kamupani Saina lea o loo umia nei le lisi i le uafu o Darwin lea o le a aumai ai suauu a le militeri a Amerika mo le siitia atu i tane teu.

O le 80-tausaga-le-matua, 250-miliona-kalone i lalo o le eleele nofoaga e teu ai suauu i Hawaii o le a iu lava ina tapunia ona o le ita o tagata lautele ina ua uma le isi suauu tele ia Novema 2021 na faaleagaina ai le vai inu o le toeitiiti 100,000 tagata i le eria o Honolulu, tele. aiga o le militeri ma nofoaga o le militeri ma lamatia ai le vai inu o le motu atoa.

O le teritori a Amerika o Guam ua mafatia i le faʻaauau pea o le faʻateleina o vaega a le militeri a Amerika, nofoaga ma meafaigaluega. Camp Blaz i Guam o le US Marine base fou i le lalolagi ma na tatalaina i le 2019.

Guam o le nofoaga autu o le ono tagata fasioti tagata Reaper drones ua tofia i le US Marines faapea foi ma le "puipuiga" faiga. O le US Marines i Hawai'i na tu'uina atu fo'i ni va'alele fasioti tagata se ono e avea o se vaega o la latou misiona toe fa'atulagaina mai tane mamafa i 'au mama mama e tau ma "se fili" i atumotu laiti o le Pasefika.

O lo'o pisi pea le nofoaga o va'a faaniukilia a Guam a'o lalafi solo va'a faaniukilia a Amerika mai Saina ma Korea i Matu. E tasi le va'a faaniukilia a Amerika na tau atu i se mauga "le faailogaina" i lalo o le sami i le 2020 ma sa matua faaleagaina, lea na lipotia ma le naunautai e le aufaasālalau a Saina.

Ua iai nei le Neivi e lima va'alele na fa'afeiloa'i i Guam - mai le lua o le auaunaga na faʻavae iina ia Novema 2021.

Ia Fepuari 2022, e fa B-52 pomu ma sili atu nai lo le 220 vaalele na lele mai Louisiana i Guam, faatasi ai ma le faitau afe o US, Iapani ma Ausetalia sui o le tautua i luga o le motu mo le faamalositino faaletausaga Cope North lea e taʻua e le US Air Force mo le "aʻoaʻoga e taulaʻi atu i faʻalavelave faʻafuaseʻi ma taua i luga o le ea." E tusa ma le 2,500 sui o le US ma 1,000 tagata faigaluega mai le Japanese Air Self-Defense Force ma le Royal Australian Air Force sa i ai i le Cope North mo sauniuniga mo le taua.

130 vaalele na aafia i Cope North na felelei mai Guam ma motu o Rota, Saipan ma Tinian i Northern Marian Islands; Palau ma le Federated States of Micronesia.

O le militeri a Amerika ma le 13,232 vaalele e toetoe lava faatoluina le tele o vaalele nai lo Rusia (4,143) ma e fa taimi e sili atu nai lo Saina (3,260.

I le na o le pau lava le tulaga lelei o le faʻaleagaina o le va o le Pasefika, ona o le faʻagaioiina o tagatanuu, ua faaitiitia le militeri a Amerika aoaoga faamiliteli i motu laiti o Pagan ma Tinian i motu i Matu Marianas e lata ane i Guam ma aveesea ai se fana fana i Tinian. Peita'i, o lo'o fa'aauau pea a'oa'oga tetele ma pomu i Pohakuloa i le Motu Tele o Hawai'i ma va'alele lele mai le konetineta o Amerika e pa'u ai pomu ma toe fo'i atu i Amerika.

Ua fausia e le Iunaite Setete le tele o nofoaga faamiliteli i totonu o le Pasefika a o Faateleina e Saina ona A'afiaga e le o ni Militeri 

I 2021, na malilie i ai le Federated States of Micronesia e mafai e le US ona fausia se nofoaga faamiliteli i se tasi o ona motu e 600. O le Ripapelika o Palau o se tasi lea o atunuu o le Pasefika ua tofia e le Pentagon o le nofoaga e ono iai se nofoaga fou faamiliteli. Ua fuafua le US e fausia se $197 miliona tactical radar system mo Palau, lea sa talimalo ai i aoaoga faamiliteli a Amerika i le 2021. I le faaopoopo atu i ana sootaga vavalalata a Amerika, o Palau o se tasi o paaga e fa a Taiwan i le Pasefika. Ua musu Palau e taofi lona aloaiaina o Taiwan lea na faʻaosofia ai Saina e faʻasa lelei tagata tafafao maimoa mai Saina mai le asiasi atu i le motu i le 2018.

O Palau ma le Federated States of Micronesia sa talimalo uma i le US military civil action teams i le luasefulu tausaga talu ai sa nonofo i totonu o vaega laiti o le militeri.

O loʻo faʻaauau pea e le US lona nofoaga tele e tulituliloa ai fana faʻafitafita i le Atu Maresala mo fana fana mai Vandenburg Air Base i Kalefonia. O le US foi e nafa ma le tele o otaota faaniukilia e taʻua o le Cactus Dome lea o lo'o tafea otaota faaniukilia oona i le vasa mai otaota o su'ega faaniukilia e 67 na faia e le US i le 1960s.  E afe ma afe o tagata Marshall Islands ma a latou fanau o loʻo mafatia pea i faʻamalama faaniukilia mai na suʻega.

O Saina, lea e va’aia Taiwan o se vaega o lona teritori i lana faiga fa’avae a le One China, ua taumafai e fa’ato’ilalo le au a Taipei i le Pasefika, faatosina le Atu Solomona ma Kilipati e fesuiai itu i le 2019.

Ia Aperila 19, 2022, na faasilasila ai e Saina ma le Atu Solomona ua latou sainia se maliliega fou mo le puipuiga lea e mafai ai e Saina ona auina atu fitafita, leoleo ma isi vaega i le Atu Solomona “e fesoasoani i le faatumauina o le filemu lautele” ma isi misiona. O le feagaiga tau puipuiga fo'i o le a fa'ataga ai va'a a Saina e fa'aoga uafu i le Atu Solomona e fa'atumu ai sapalai.  Na auina atu e le US se aumalaga maualuga i le Atu Solomona e fa'aalia ai lona popolega ina ne'i auina atu e Saina ni 'au fitafita i le malo o le Pasefika i Saute ma fa'alavelave ai le itulagi. I le tali atu i le feagaiga saogalemu, o le a talanoaina foi e le US fuafuaga e toe tatala ai se amepasa i le laumua, o Honiara, a o taumafai e faateleina lona auai i le atunuu taua tele i le lotolotoi o popolega e uiga i faatosinaga a Saina. Ua tapunia le ambassador talu mai le 1993.

le atunuu motu o Kiripati, e tusa ma le 2,500 maila i sautesisifo o Hawaii, na auai i le Saina Belt and Road Initiative e faʻaleleia ana atinaʻe, e aofia ai le faʻafouina o le mea sa avea muamua ma nofoaga o le militeri US i le Taua Lona Lua a le Lalolagi.

Leai se Filemu i le Penisula Korea 

Faatasi ai ma lona 73 US faavae i Korea i Saute ma le 26,000 fitafita faʻatasi ai ma aiga militeri o loʻo nonofo i Korea i Saute, o loʻo faʻaauau pea ona tali atu le pulega a Biden i suʻega faʻaulu a Korea i Matu i faʻataʻitaʻiga a le militeri nai lo le tipiloma.

I le ogatotonu o Aperila 2022, o le USS Abraham Lincoln vaega taia sa faagaoioia i vai mai le penisula Korea, i le lotolotoi o feeseeseaiga ona o le faalauiloaina o fana faaniukilia a Korea i Matu ma popolega e le o toe mamao ae toe amata le suʻega o auupega faaniukilia. I le amataga o Mati North Korea na faia se suʻega atoa o le intercontinental ballistic missile (ICBM) mo le taimi muamua talu mai le 2017. O le taimi muamua lea talu mai le 2017 na folau ai se vaega o le US carrier i le va o Korea i Saute ma Iapani.

A o Moon Jae-In, o le Peresetene o Korea i Saute ua alu ese, na fesuiai tusi ma le taitai o Korea i Matu o Kim Jung Un ia Aperila 22, 2022, o faufautua i le peresitene filifilia o Korea i Saute Yoon Suk-yeol. o loʻo talosagaina le toe faʻaleleia o aseta faʻataʻitaʻi a Amerika, e pei o vaʻalele vaʻalele, pomu faaniukilia ma va'a sami, i le penisula o Korea i le taimi o lauga na faia i se asiasiga i Uosigitone i le amataga o Aperila.

356 faalapotopotoga i Amerika ma Korea i Saute ua latou valaau mo le taofia o aoaoga taua e sili ona matautia ma le faaosofia o le US ma Korea i Saute faia.

iʻuga

A o taulaʻi atu le lalolagi i le faʻaumatiaga mataʻutia o Iukureini e Rusia, o le Pasefika i sisifo o loʻo faʻaauau pea ona avea ma nofoaga sili ona mataʻutia mo le filemu o le lalolagi ma le US e faʻaaoga ai taua a le militeri e faʻamumu ai nofoaga vevela o North Korea ma Taiwan.

Taofi Taua uma!!!

O se tasi Tali

  1. Na ou asiasi muamua i Cuba I le 1963, i le faʻaaogaina o sitiseni lua US-Farani (“Cuba 1964: When the Revolution was Young”). Mafaufau i suiga na tutupu i le lalolagi atoa talu mai lena taimi, o le tumau i le tetee a Amerika e leai se mea e itiiti ifo nai lo le mafaufau, e pei lava o le socialist Ocasio-Cortez o loʻo faʻaulutalaina.

Tuua se tali

o le a le lomia lou tuatusi imeli. fanua manaomia ua faailogaina *

Faatatau Mataupu Faavae o

La Tatou A'oa'oga o Suiga

Auala e muta ai Taua

Agai mo le Filemu Lu'i
Mea na tutupu i Antiwar
Fesoasoani ia Matou Tuputupu Ae

Laititi Donors Faʻaauau Matou

Afai e te filifili e faia se sao faifaipea a itiiti ifo ma le $15 i le masina, e mafai ona e filifilia se meaalofa faafetai. Matou te faʻafetai i a matou foaʻi faifaipea i luga o la matou upega tafaʻilagi.

O lou avanoa lenei e toe mafaufau ai a world beyond war
Faleoloa WBW
Faʻaliliu I soʻo se gagana