Tord Björk, 31. august 2022
Aeg: 17:00 UTC, 18:00 Rootsi, 19:00 Fin.
Osale ka: Rahvusvahelisel solidaarsuse aktsioonipäeval Rootsiga 26. september
Rootsi ja Soome on teel NATO liikmeteks. Need kaks riiki on varem panustanud maailma keskkonna- ja ühiste julgeolekuküsimustesse, näiteks Stockholmis toimunud ÜRO esimese keskkonnakonverentsi ja Helsingi kokkuleppega. Rootsi ja Soome poliitikud tahavad nüüd sulgeda ukse sarnastele ajaloolistele algatustele, mis katavad lõhe põhja ja lõuna, ida ja lääne vahel. Need kaks riiki sulgevad oma ridu majanduslikult, poliitiliselt ja sõjaliselt teiste rikaste lääneriikidega Euroopa kindluses.
Rahu- ja keskkonnaaktivistid Rootsis ja Soomes kutsuvad nüüd üles olema solidaarsed sõltumatute häältega rahu nimel meie riikides, mis jätkab kunagist enamuse propageeritud pärandit ka meie erakondade seas. Me vajame tuge. Palume teil osaleda kahes tegevuses:
8. september, veebiseminar kell 18 Stockholmi-Pariisi aja järgi.
Soome ja Rootsi NATO liikmelisuse tagajärjed: Arutelud selle üle, mis toimub ja mida saame rahvusvahelises rahu- ja keskkonnaliikumises praegu ära teha. Kõlarid: Reiner Braun, Rahvusvahelise Rahubüroo (IPB) tegevdirektor; David Swanson, tegevdirektor, World BEYOND War (WBW); Lars Drake, Network People and Peace ja endine esimees, Ei NATO-le Rootsi; Ellie Cijvat, pagulas- ja keskkonnaaktivist, endine Rootsi Maa sõprade juhatuse esimees (tbc); Kurdo Bakshi, kurdi ajakirjanik; Marko Ulvila, rahu- ja keskkonnaaktivist, Soome; Cronbergin, Soome rahuuurija ja endine Euroopa Parlamendi liige, (tbc). Rohkem inimesi palutakse panustada. Korraldajad: Network for People and Peace, Rootsi koostöös IPB ja WBW-ga.
26. september, solidaarsuspäev Rootsiga
Liikumised Rootsis nõuavad protestiaktsioone Rootsi saatkondades ja konsulaatides solidaarsuseks sõltumatute rahuhäältega. Sel päeval avatakse Rootsi parlament pärast valimisi 11. septembril samal päeval kui ÜRO tuumarelvade keelustamise päev.
Rootsil oli 1950. aastatel tööstuslik võimekus hankida oma aatomipommid. Tugev rahuliikumine surus selle sõjalise relvastuse põlvili. Selle asemel sai Rootsist poole sajandi jooksul kuni viimase ajani üks tähtsamaid riike võitluses tuumarelvade keelustamise eest, kui poliitikud hakkasid kuulama USA-d, kes survestasid Rootsit oma poliitikat muutma. Nüüd on Rootsi taotlenud liikmelisust tuumavõimsusele rajatud sõjalises liidus. Seega on riik oma kurssi täielikult muutnud. Rahuliikumine jätkab võitlust.
Varasem mitteühinemispoliitika hoidis Rootsi 200 aasta jooksul edukalt sõjast eemal. See võimaldas riigil saada turvaliseks varjupaigaks ka teistest riikidest pärit rõhutud vähemustele. Ka see on nüüd ohtu seatud. Türgi on avaldanud Rootsile survet 73 kurdi väljasaatmiseks, samal ajal kui Rootsi peab Türgiga läbirääkimisi NATO liikmeks saamise lubamiseks. Üha enam areneb vastastikune mõistmine riigiga, kus on nii Küpros kui ka Süüria. Inimeste ja rahu võrgustik on uurinud paljusid teemasid, mis näitavad, kuidas NATO riigid koos Rootsi ärihuviga muudavad Rootsi poliitikat ja sekkuvad vastuvõetamatul viisil meie demokraatlike otsuste tegemisse.
Seega palun korraldage delegatsioon või protestiaktsioon Rootsit esindavatesse kohtadesse teie riigis ja osalege solidaarselt sõltumatute häältega, kes jätkavad meie võitlust rahu eest Maal ja rahu eest Maaga. Tehke pilt või video ja saatke see meile.
Inimeste ja rahu võrgustiku tegevus- ja kommunikatsioonikomitee, Tord Björk
Saatke oma toetus ja plaanid aadressile: folkochfred@gmail.com
Tagapõhja materjal:
Rootsi teekond NATOsse ja selle tagajärjed
30. AUGUST 2022
autor Lars Drake
Aasta jooksul oleme näinud Rootsi poliitikas mitmeid suuri muutusi, eriti välis- ja kaitsepoliitikaga seonduvaid. Mõned neist on uudised, teistel juhtudel on päevavalgele tulnud juba pikemat aega kestnud asjad. Rootsi on sama ootamatult kui dramaatiliselt taotlenud NATO liikmeks saamist – ilma olulise aruteluta – see on formaalsel tasandil suur muutus Rootsi välis- ja kaitsepoliitikas. Vanarauale on visatud kakssada aastat mittejoondumist.
Tegelikul tasandil pole muutus nii dramaatiline. Varjatud liitumine on toimunud mitu aastakümmet. Rootsil on “vastuvõtva riigi leping”, mis lubab NATO-l rajada riiki baase – baase, mida saab kasutada rünnakuteks kolmandate riikide vastu. Mõnede vastloodud rügementide üks peamisi eesmärke Rootsi sisemaal on kindlustada NATO vägede ja materjalide liikumine Norrast Läänemere sadamatesse edasiseks transportimiseks üle Läänemere.
Kaitseminister Peter Hultqvist on juba mitu aastat teinud kõik endast oleneva, et tuua Rootsi NATO-le lähemale – ametlikult liitumata. Nüüd on poliitiline institutsioon taotlenud liikmeks astumise avaldust – ja murettekitavalt on hakanud vastu võtma Türgi liidreid. Julgeolekupolitsei juhi ettepanek keelata PKK meeleavaldused on vastuvõetamatu politseivõimu sekkumine meie demokraatlikesse õigustesse.
Mõned olulised poliitilised küsimused on tihedalt seotud Rootsi teekonnaga NATO-sse. Rootsi oli varem riik, mis astus üles, kui ÜRO otsustas rahuvalveoperatsioonide kasuks. Viimastel aastatel on Rootsi oma sõjategevuses mitmes riigis rohkem koostööd teinud NATO ehk üksikute NATO riikidega.
Rootsi oli tõukejõud ÜRO tuumarelvade keelustamise otsuse taga. Hiljem hoiatas USA Rootsit lepingu allkirjastamise eest, mille on nüüdseks ratifitseerinud 66 riiki. Rootsi kummardus USA ähvarduse ees ja otsustas mitte alla kirjutada.
Rootsi annab suuri rahalisi panuseid Atlandi Nõukogusse, "mõtluskeskusesse", mis edendab USA juhitud maailmakorda. See on kirjas organisatsiooni eesmärki käsitlevas tekstis, mis on üks esimesi asju, mida selle veebisaidil näete. Neile ja paljudele NATO-s meeldib rääkida “reeglipõhisest maailmakorrast”, mida tahavad just rikkad riigid eesotsas USA-ga – see on vastuolus ÜRO põhikirja reeglitega. Rootsi välispoliitika on nüüd üha enam asendamas ÜRO põhivaadet suveräänsetest riikidest, mis ei tohi üksteist rünnata "reeglipõhise maailmakorraga", mis on osa demokraatlikult kehtestatud rahvusvahelisest õigusest eemaldumisel. Peter Hultqvist kasutas mõistet “reeglipõhine maailmakord” juba 2017. aastal. Rootsi rahastab ministeeriumi toetuse kaudu Atlandi Nõukogu Põhja-Euroopa direktorit Anna Wieslanderit, kes oli varem muu hulgas relvatootja SAAB direktor. Välispoliitika. Selline kahtlane maksumaksja raha kasutamine on osa NATO-le lähenemisest.
Rootsi parlamendis on käsil ajakirjandusvabaduse seaduse ja sõnavabaduse põhiseaduse muutmine. Põhiseaduskomisjoni hinnangul: „Ettepanek tähendab muuhulgas seda, et välisspionaaž ja salajase teabe loata käitlemise vormid ning salajase teabega ettevaatamatus, mille aluseks on välisspioneerimine, kuuluvad kriminaalkorras karistamisele kui välisspionaažile. ajakirjandus ja sõnavabadus."
Seadus võib muudatuste korral ette näha kuni 8-aastase vangistuse isikutele, kes avaldavad või avalikustavad teavet, mis võib kahjustada Rootsi välispartnereid. Eesmärk on tagada, et Rootsis ei saaks avaldada dokumente, mis on salastatud riikide kaupa, kellega oleme sõjalist koostööd teinud. Praktikas tähendab see, et ühe Rootsi partneri poolt rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel toime pandud rahvusvahelise õiguse rikkumiste paljastamine võib muutuda karistatavaks. Seadusemuudatus on nende riikide nõudmine, kellega Rootsi sõdib. Seda tüüpi kohanemine on otseselt seotud asjaoluga, et Rootsi läheb NATOga üha tihedamale koostööle. Seadusemuudatuse tugevaks tõukejõuks on see, et tegemist on usalduse küsimusega – NATO usaldusega Rootsi vastu.
Rootsi tsiviilkriiside agentuur (MSB) teeb koostööd Atlandi Nõukoguga. Atlantic Councili avaldatud aruandes, mida rahastab MSB ja mille toimetaja ja autor on Anna Wieslander, pooldab era- ja avaliku sektori koostööd. See on vaid üks näide sellisest koostööst, turismikuurort Lääne-Mehhikos korallriffide päästmiseks. NATO võttis 2021. aastal vastu raporti ideedele vastava kliimapoliitika. Rootsi panus NATO laienemise ja domineerimise tugevdamisse maailmas uutesse piirkondadesse on järjekordne märk sellest, et oleme ÜROst eemaldumas lääneriikide juhitava rahvusvahelise koostöö poole.
Üks osa USA juhitud maailma esindavate jõudude tugevdamise protsessist on katse vaigistada Rootsi rahu- ja keskkonnaliikumisi. Koos Mõõdukate ja mõttekaaslastega on eestvedajaks võtnud Rootsi Ettevõtlusliidu rahastatav propagandaorganisatsioon Frivärld. Väidetavalt Soome, Ühendkuningriigi ja USA rahastatud erakondlike algatustega õnnestus Aftonbladet vaigistada valeväidetega "Vene narratiivide" levitamise kohta. Aftonbladet oli varem osaliselt iseseisev hääl. Nüüd propageerivad kõik suuremad Rootsi ajalehed läänelikku maailmavaadet näiteks NATO suhtes. Ka Atlantic Council on siin osalenud. Üks näide on Rootsi autori Frivärldiga seotud väljaanne, mis sisaldab mitmeid valeväiteid Rootsi inimeste ja erakondade kohta. Publitsist, Põhja-Euroopa juht ja autor viitavad üksteisele, kuid keegi ei võta vastutust. Rootsis ei ole võimalik kohtu alla anda parlamendierakondade, keskkonna- ja rahuliikumise ning üksikute rootslaste mustamisele suunatud valesid, kui laimukampaanias on kasutatud välismaise organisatsiooni palgatud inimest, kellel pole Rootsi kirjastuslitsentsi.
Õnnetused juhtuvad harva üksi.
Lars Drake, aktiivne Folk och Fred (Inimesed ja rahu)
Lingid:
Kremli Trooja hobused 3.0
https://www.atlanticcouncil.
Atlandi-ülene sisejulgeoleku ja COVID-19 vastupanuvõime tagamise tegevuskava
