David Swanson, World BEYOND WarSeptembril 16, 2020
"Ma kavatsen teie mõtteid lugedes teha võluvõtte," ütlen õpilaste klassile või auditooriumile või videokõnele, mis on täis inimesi. Panen midagi kirja. "Nimetage õigustatud sõda," ütlen ma. Keegi ütleb "Teine maailmasõda". Ma näitan neile, mida ma kirjutasin: “II maailmasõda.” Maagia![I]
Kui ma nõuan täiendavaid vastuseid, on nad minevikus peaaegu alati sõjad isegi kaugemal kui II maailmasõda.[ii] Kui ma küsin, miks on II maailmasõda vastus, siis vastatakse praktiliselt alati „Hitlerile” või „holokaustile” või sellele vastavatele sõnadele.
See ennustatav vahetus, kus ma pean teesklema, et mul on maagilised jõud, on osa loengust või töötoast, mida tavaliselt alustan küsides paarile küsimusele käe tõstmist:
"Kes arvab, et sõda pole kunagi õigustatud?"
ja
"Kes arvab, et mõne sõja mõned küljed on mõnikord õigustatud, et sõjas osalemine on mõnikord õige asi?"
Tavaliselt saab see teine küsimus enamuse kätte.
Siis räägime umbes tund aega.
Siis esitan lõpus jälle samad küsimused. Sel hetkel saab esimene küsimus (“Kes arvab, et sõda pole kunagi õigustatud?”) Valdava enamuse kätest.[iii]
Kas teatud osalejate positsioonimuutus kestab järgmise päeva või aasta või kogu elu, ei tea.
Pean oma II maailmasõja maagiatrikke läbi viima üsna loengu alguses, sest kui ma seda ei tee, kui ma räägin liiga kaua militarismi rahastamisest ja rahasse investeerimisest, siis on liiga paljud inimesed mind juba katkestanud selliste küsimustega nagu “Aga Hitler ? " või "Aga II maailmasõda?" See ei õnnestu kunagi. Ma räägin sõja põhjendamatusest või soovist vabastada maailm sõdadest ja sõjaeelarvetest ning keegi toob II argumendi vastuargumendiks.
Mida on II maailmasõda seotud sõjaliste kulutustega? Paljude meelest näitab see minevikku ja potentsiaalset sõjaliste kulutuste vajadust sõdade eest tasumiseks, mis on sama õigustatud ja vajalikud kui II maailmasõda.
Ma arutan seda küsimust uues raamatus, kuid lubage mul siin lühidalt visandada. Üle poole USA föderaalsest kaalutluseelarvest - raha, mille kongress otsustab, mida igal aastal ette võtta, mis välistab mõned suured pensionile ja tervishoiuks eraldatud vahendid - läheb sõjaks ja sõjaettevalmistusteks.[iv] Küsitlused näitavad, et enamik inimesi pole sellest teadlikud.[v]
USA valitsus kulutab militarismile tunduvalt rohkem kui ükski teine riik, sama palju kui enamik teisi suuremaid sõjaväelasi kokku[Vi] - ja USA valitsus survestab enamikku neist ostma rohkem USA relvi[Vii]. Kuigi enamik inimesi seda ei tea, arvab enamus, et vähemalt osa raha tuleks sõjaväest suunata sellistele asjadele nagu tervishoid, haridus ja keskkonnakaitse.
2020. aasta juulis leidis avaliku arvamuse küsitlus, et suur enamus USA valijatest pooldas Pentagoni eelarve 10% viimist kiireloomulistesse inimvajadustesse.[viii] Seejärel hääletasid USA Kongressi mõlemad kojad just selle ettepaneku enamuse poolt maha.[Ix]
See esinduse ebaõnnestumine ei tohiks meid üllatada. USA valitsus ei tegutse kunagi jõuliste ja jõukate huvide vastu lihtsalt seetõttu, et enamus pooldab küsitlustulemustes midagi.[X] On isegi väga tavaline, et valitud ametnikud kiidlevad küsitluste eiramisest, et järgida nende põhimõtteid.
Kongressi motiveerimine oma eelarveprioriteete muutma või suuremate meediakorporatsioonide motiveerimine inimestele neist rääkima nõuaks palju enamat kui küsitlusele õige vastuse andmine. 10% Pentagoni välja nihutamiseks oleks vaja tohutut hulka inimesi, kes nõuavad ja protestivad kirglikult palju suurema nihke nimel. 10% peaks olema kompromiss, luu visati massiliikumiseni, nõudes 30% või 60% või rohkem.
Kuid sellise liikumise ülesehitamisel on suur takistus. Kui hakkate rääkima suurest rahumeelsetesse ettevõtetesse üleminekust, tuumarelvade kaotamisest või sõjaväe lõplikust kaotamisest, satute pea ees üllatavale teemale, millel pole praegu maailmas elatava maailmaga väga palju pistmist: II maailmasõda.
See pole ületamatu takistus. See on alati olemas, kuid minu meelest saab enamiku mõtteid mingil määral liigutada vähem kui tunni jooksul. Tahaksin rohkem mõtteid liigutada ja veenduda, et uus mõistmine jääb püsima. Sinna minu raamat sisse tuleb, samuti a uus veebikursus raamatu põhjal.
Uus raamat toob välja põhjuse, miks väärarusaamad II maailmasõja ja selle aktuaalsuse kohta tänapäeval ei peaks riigieelarveid kujundama. Kui vähem kui 3% USA sõjalistest kulutustest võib maa peal näljahäda lõpetada[xi], kui ressursside paigutamise valik kujundab rohkem sõdu kui elu[xii], on tähtis, et me selle õiguse saaksime.
Peaks olema võimalik teha ettepanek sõjaliste kulutuste tagastamiseks 20 aasta tagusele tasemele[xiii], ilma et oleks 75 aastat tagasi sõda muutunud vestluse keskpunktiks. On palju paremaid vastuväiteid ja muresid, mida võiks tõstatada, kui „Aga II maailmasõda?”
Kas uus Hitler on tulemas? Kas II maailmasõda meenutava asja kordumine üllatuslikult on tõenäoline või võimalik? Vastus kõigile neile küsimustele on eitav. Selle mõistmiseks võib see aidata paremini mõista, mis oli II maailmasõda, ning uurida, kui palju on maailm pärast II maailmasõda muutunud.
Minu huvi II maailmasõja vastu ei ole ajendatud vaimustusest sõja, relvade ega ajaloo vastu. Selle ajendiks on minu soov arutada demilitariseerimist ilma, et peaksin Hitlerist ikka ja jälle kuulma. Kui Hitler poleks olnud nii jube inimene, oleksin temast kuulmisest ikkagi haige ja väsinud.
Minu uus raamat on moraalne argument, mitte ajaloouurimistöö. Ma ei ole edukalt täitnud ühtegi teabevabaduse seaduse taotlust, avastanud päevikuid ega lõhkunud ühtegi koodi. Ma arutan väga palju ajalugu. Osa sellest on väga vähe teada. Osa sellest on vastuolus väga populaarsete arusaamatustega - nii palju, et olen juba saanud ebameeldivaid kirju inimestelt, kes pole seda raamatut veel lugenud.
Kuid praktiliselt ükski neist pole ajaloolaste seas tõsiselt vaieldud ega vaieldav. Olen püüdnud ilma tõsiste dokumentideta mitte midagi lisada ja kui olen teadlik mingite üksikasjade osas tekkinud vaidlustest, olen selle tähelepanelik olnud. Ma ei arva, et II maailmasõja vastane juhtum kui sõja edasise rahastamise motivatsioon nõuab midagi muud kui fakte, milles võime kõik kokku leppida. Ma arvan lihtsalt, et need faktid viivad väga selgelt üllatavate ja isegi häirivate järeldusteni.
[I] Siin on PowerPoint, mida olen selle esitluse jaoks kasutanud: https://worldbeyondwar.org/wp-content/uploads/2020/01/endwar.pptx
[ii] Ameerika Ühendriikides on minu kogemuse järgi juhtivad pretendendid II maailmasõda ning kaugel teisel ja kolmandal kohal USA kodusõda ja Ameerika revolutsioon. Howard Zinn arutas neid oma ettekandes "Kolm püha sõda" https://www.youtube.com/watch?v=6i39UdpR1F8 Minu kogemus vastab ligikaudu 2019. aastal YouGovi tehtud küsitlusele, kus leiti, et 66% küsitletud ameeriklastest ütles, et II maailmasõda on täiesti õigustatud või mõnevõrra õigustatud (mida iganes see ka ei tähendaks), võrreldes Ameerika revolutsiooni 62%, USA kodusõja puhul 54%, Esimese maailmasõja jaoks 52%, Korea sõja jaoks 37%, esimese Lahesõja jaoks 36%, käimasoleva Afganistani sõja eest 35% ja Vietnami sõja jaoks 22%. Vaata: Linley Sanders, YouGov, “Ameerika ja tema liitlased võitsid D-päeva. Kas nad saaksid seda uuesti teha? " 3. juuni 2019 https://today.yougov.com/topics/politics/articles-reports/2019/06/03/american-wars-dday
[iii] Olen arutanud ka West Pointi professoriga selle üle, kas sõda võib kunagi olla õigustatud, kusjuures publiku küsitlus on oluliselt nihkunud ideele, et sõda võib kunagi olla õigustatud enne arutelu ja pärast. Vaata https://youtu.be/o88ZnGSRRw0 Organisatsiooni korraldatud üritustel World BEYOND War, kasutame neid vorme, et uurida inimesi nende arvamuste muutumise kohta: https://worldbeyondwar.org/wp-content/uploads/2014/01/PeacePledge_101118_EventVersion1.pdf
[iv] Riiklike prioriteetide projekt „Militariseeritud eelarve 2020” https://www.nationalpriorities.org/analysis/2020/militarized-budget-2020 Lisateavet omaalgatusliku eelarve ja selle kohta, mida selles pole, vt https://www.nationalpriorities.org/budget-basics/federal-budget-101/spending
[v] Aeg-ajalt on küsitletud, mis on inimeste arvates sõjaväe eelarve, ja keskmine vastus on pööraselt välja lülitatud. 2017. aasta veebruari küsitlus näitas, et enamus uskus, et sõjalised kulutused olid tegelikust väiksemad. Vt Charles Kochi Instituut, “Uus küsitlus: ameeriklased on selge: välispoliitiline staatus ei tööta”, 7. veebruar 2017, https://www.charleskochinstitute.org/news/americans-clear-foreign-policy-status-quo-not-working Samuti on võimalik võrrelda uuringuid, kus inimestele näidatakse föderaalset eelarvet ja küsitakse, kuidas nad seda muudaksid (enamik soovib sõjaväest suuri rahanihkeid) küsitlustega, milles küsitakse lihtsalt, kas sõjalist eelarvet tuleks vähendada või suurendada (toetus kärped on palju madalam). Esimese kohta vt Ruy Texeira, Ameerika progressi keskus, 7. november 2007, https://www.americanprogress.org/issues/democracy/reports/2007/11/07/3634/what-the-public-really-wants-on-budget-priorities Viimase näite leiate teemast Frank Newport, Gallup Polling, „Ameeriklased jäävad kaitsekulutuste osas lahku”, 15. veebruar 2011, https://news.gallup.com/poll/146114/americans-remain-divided-defense-spending.aspx
[Vi] Rahvaste sõjalised kulutused kuvatakse maailmakaardil aadressil https://worldbeyondwar.org/militarism-mapped Andmed pärinevad Stockholmi rahvusvahelisest rahu-uuringute instituudist (SIPRI), https://sipri.org USA sõjalised kulutused olid 2018. aasta seisuga 718,689 1.25 dollarit, mis välistab selgelt suure osa USA sõjalistest kulutustest, mis on jaotatud arvukatele osakondadele ja asutustele. Põhjalikuma, XNUMX triljoni dollari suuruse aastakulutuse kohta vt William Hartung ja Mandy Smithberger, TomDispatch, „Tomgram: Hartung ja Smithberger, riikliku julgeolekuriigi dollar-dollariline tuur“, 7. mai 2019, https://www.tomdispatch.com/blog/176561
[Vii] USA relvi importivad riigid kuvatakse maailmakaardil aadressil https://worldbeyondwar.org/militarism-mapped Andmed pärinevad Stockholmi rahvusvahelisest rahu-uuringute instituudist (SIPRI), http://armstrade.sipri.org/armstrade/page/values.php
[viii] Data For Progress, “Ameerika inimesed nõustuvad: kärpige Pentagoni eelarvet”, 20. juuli 2020, https://www.dataforprogress.org/blog/2020/7/20/cut-the-pentagons-budget USA valijad pooldasid 56–27%, et 10% sõjalisest eelarvest suunatakse inimvajadustele. Kui öeldakse, et osa rahast läheb haiguste tõrje keskustele, oli avaliku sektori toetus 57–25%.
[Ix] Hääletus 9. juulil 148 Wisconsini Pocani muudatusettepaneku nr 21, nimelise väljakutse 2020 üle oli 93 jaa, 324 päeva, 13 hääletamata, http://clerk.house.gov/cgi-bin/vote.asp?year=2020&rollnumber=148 Senatis oli Sandersi muudatusettepaneku 1788 hääletus 22. juulil 2020 23 ja 77, https://www.senate.gov/legislative/LIS/roll_call_lists/roll_call_vote_cfm.cfm?congress=116&session=2&vote=00135
[X] Martin Gillens ja Benjamin I. Page, „Ameerika poliitika teooriate testimine: eliidid, huvigrupid ja keskmised kodanikud”, september 2014, https://www.cambridge.org/core/journals/perspectives-on-politics/article/testing-theories-of-american-politics-elites-interest-groups-and-average-citizens/62327F513959D0A304D4893B382B992B Tsiteeritud BBC-s: "Uuring: USA on oligarhia, mitte demokraatia", 17. aprill 2014, https://www.bbc.com/news/blogs-echochambers-27074746
[xi] 2008. aastal teatas ÜRO, et 30 miljardit dollarit aastas võib lõpetada maa nälja. Vt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon: „Näljahäda likvideerimiseks vajab maailm ainult 30 miljardit dollarit aastas”, 3. juuni 2008, http://www.fao.org/newsroom/en/news/ 2008/1000853 / index.html Sellest teatati New York Timesile, http://www.nytimes.com/2008/06/04/news/04iht-04food.13446176.html and Los Angeles Times, http://articles.latimes.com/2008/jun/23/opinion/ed-food23 ja paljud teised müügikohad. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon on mulle öelnud, et see arv on endiselt ajakohane. Alates 2019. aastast oli Pentagoni aastane eelarve, lisaks sõjaeelarve, lisaks energeetikaministeeriumi tuumarelvad, pluss sisejulgeolekuministeerium ja muud sõjalised kulutused kokku üle 1 triljoni dollari, tegelikult 1.25 triljonit dollarit. Vt William D. Hartung ja Mandy Smithberger, TomDispatch, „Boondoggle, Inc.”, 7. mai 2019, https://www.tomdispatch.com/blog/176561 Kolm protsenti triljonist on 30 miljardit. Lisateavet selle kohta aadressil https://worldbeyondwar.org/explained
[xii] UNICEFi andmetel suri aastatel 291–15 ennetatavatel põhjustel 1990 miljonit alla 2018-aastast last https://www.unicefusa.org/mission/starts-with-u/health-for-children
[xiii] Stockholmi rahvusvahelise rahu-uuringute instituudi (SIPRI) andmetel olid USA sõjalised kulutused püsivates 2018. aasta dollarites 718,690. aastal 2019 449,369 dollarit ja 1999. aastal XNUMX XNUMX dollarit. https://sipri.org/databases/milex
