By Overseas Base Realization ja sulgemise koalitsioonMai 24, 2022
Parteiülene kiri, milles avaldatakse vastuseisu USA uutele sõjaväebaasidele Euroopas ja pakutakse välja alternatiive Ukraina, USA ja Euroopa julgeoleku toetamiseks
Lugupeetud president Joseph Biden, kaitseminister Lloyd J. Austin III, staabiülemate ühendjuhataja kindral Mark A. Milley, riigisekretär Antony Blinken, riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan, kongressi liikmed!
Allakirjutanu esindab laia rühma sõjalisi analüütikuid, veterane, teadlasi, eestkõnelejaid ja organisatsioone kogu poliitilisest spektrist, kes on vastu USA uute sõjaväebaaside loomisele Euroopas, kuna see on raiskav ja kahjustab riigi julgeolekut ning kes pakuvad alternatiivseid viise reageerimiseks sõda Ukrainas.
Leiame järgmise ja laiendame iga allpool toodud punkti:
1) Ükski Venemaa sõjaline oht ei õigusta uute USA sõjaväebaaside loomist.
2) USA uued baasid raiskaksid miljardeid maksumaksja vahendeid ja tõmbaksid tähelepanu kõrvale
kaitsta USA julgeolekut.
3) USA uued baasid suurendaksid veelgi sõjalisi pingeid Venemaaga, suurendades sellega
potentsiaalse tuumasõja oht.
4) USA võib ja peaks tugevuse märgiks sulgema Euroopas mittevajalikud baasid
arukamate ja kuluefektiivsemate alternatiivide süvendamine liitlastega.
5) Ettepanekud USA sõjalise hoiaku kohta Euroopas võivad edendada läbirääkimisi sõja lõpetamiseks
Ukrainas nii kiiresti kui võimalik.
- Ükski Venemaa sõjaline oht ei õigusta uusi USA baase
Putini sõda Ukrainas on näidanud Venemaa sõjaväe nõrkust, pakkudes rohkelt tõendeid selle kohta, et tegemist ei ole tavapärase ohuga USA-le ja NATO liitlastele.
Kuigi mõnede Euroopa inimeste hirmud Venemaa ees on mõistetavad, ei kujuta Venemaa sõjavägi Euroopale ohtu väljaspool Ukrainat, Moldovat ja Kaukaasiat.
Umbes 300 olemasolevat USA baasi Euroopas[1] ja täiendavad NATO baasid ja väed ning NATO artikkel 5 (mis kohustab liikmeid kaitsma kõiki rünnatud liikmesriike) pakuvad enam kui piisavat heidutust Venemaa rünnakute suhtes NATO vastu. Uued alused on lihtsalt ebavajalikud.
Ainuüksi NATO liitlastel on sõjaväebaasid ja väed, mis on enam kui võimelised kaitsma Euroopat mis tahes Venemaa sõjalise rünnaku eest. Kui Ukraina sõjavägi suudab tagasi hoida umbes 75% Venemaa lahingujõududest,[2] NATO liitlased ei vaja täiendavaid USA baase ja vägesid.
USA sõjaväebaaside ja vägede arvu tarbetu suurendamine Euroopas tõmbaks USA sõjaväe tähelepanu Ameerika Ühendriikide kaitsmiselt kõrvale.
- Uued baasid raiskaksid miljardeid maksumaksja dollareid
USA baaside ja vägede ülesehitamine Euroopas raiskaks miljardeid dollareid paremini kulutatud USA taristu lagunemisele ja muudele pakiliste sisemaistele vajadustele. USA maksumaksjad kulutavad juba liiga palju baaside ja vägede ülalpidamiseks Euroopas: umbes 30 miljardit dollarit aastas.[3]
Isegi kui liitlased maksavad mõne uue baasi eest, kulutavad USA maksumaksjad transpordikulude, kõrgemate palkade ja muude kulude tõttu tunduvalt rohkem raha, et hoida Euroopas suuremat hulka USA vägesid. Tulevased kulud võivad suureneda, kuna asukohariigid võtavad aja jooksul sageli USA baaside rahalise toetuse ära.
Uute Euroopa baaside ehitamine suurendaks tõenäoliselt Pentagoni ülespuhutud eelarvet, kui peaksime seda eelarvet pärast Afganistani sõja lõppu kärpima. USA kulutab rohkem kui 12 korda rohkem kui Venemaa oma sõjaväele. USA liitlased NATO-s kulutavad juba praegu palju rohkem kui Venemaad ning Saksamaa ja teised plaanivad oma sõjalisi kulutusi oluliselt suurendada.[4]
- Uued baasid suurendaksid USA-Venemaa pingeid, riskides (tuuma)sõjaga
Uute USA (või NATO) baaside rajamine Euroopasse suurendaks veelgi kasvavaid sõjalisi pingeid Venemaaga, suurendades potentsiaalse tuumasõja ohtu Venemaaga.
USA uute sõjaväebaaside loomine Ida-Euroopasse, Venemaa piiridele aina lähemale NATO laienemise raames viimase kahe aastakümne jooksul, on Venemaad asjatult ähvardanud ja julgustanud Putinit sõjaliselt reageerima. Kuidas oleks USA juhid ja avalikkus reageerinud, kui Venemaa oleks hiljuti rajanud baasid Kuubale, Venezuelale ja Kesk-Ameerikasse?
- Baaside sulgemine kui tugevuse märk ja alternatiivsed turvameetmed
USA sõjaväel on Euroopas juba liiga palju sõjaväebaase – umbes 300 asukohta – ja liiga palju vägesid. Pärast külma sõja lõppu ei ole USA baasid Euroopas kaitsnud Euroopat. Need on olnud Lähis-Ida katastroofiliste sõdade stardiplatvormid.
USA saab ja peaks turvaliselt sulgema baase ja vägesid Euroopas välja viima, et anda märku tugevusest ja usaldusest USA sõjaväe ja NATO liitlaste võimu vastu ning peegeldades Euroopat ähvardavat tegelikku ohtu.
Ukraina sõda on näidanud seda, mida sõjaeksperdid juba teadsid: kiirreageerimisüksused suudavad tänu õhu- ja meretransporditehnoloogiale asuda Euroopasse piisavalt kiiresti, et asuda USA mandriosas. Paljud Ukraina sõjale reageerinud sõdurid tulid pigem USA-st kui Euroopa baasidest, mis tõstatab küsimusi baaside ja vägede vajaduse kohta Euroopas.
Sõda Ukrainas on näidanud, et juurdepääsulepingud vastuvõtva riigi baasidele, relvatransport ja laiemad logistikasüsteemid, väljaõppe korraldus ja eelpositsioon on paremad ja kuluefektiivsemad viisid, kuidas aidata NATO liitlastel Euroopa julgeolekut kaitsta.
- Ettepanekud Ukraina sõja lõpetamise läbirääkimiste edendamiseks
USA valitsus võib mängida läbirääkimistel viljakat rolli, lubades mitte ehitada Euroopasse uusi baase.
USA valitsus võib lubada – avalikult või salaja, nagu Kuuba raketikriisi puhul – oma vägede vähendamist, ründerelvasüsteemide väljaviimist ja ebavajalike baaside sulgemist Euroopas.
USA ja NATO võivad lubada, et ei võta Ukrainat ega uusi NATO liikmesriike vastu, kui Venemaa ei saa samuti liikmeks.
USA ja NATO võivad kutsuda üles pöörduma tagasi lepingute juurde Euroopas, mis reguleerivad tava- ja tuumajõudude paigutamist, sealhulgas regulaarseid kontrolle ja seiret baasides.
USA, Euroopa ja ülemaailmse julgeoleku huvides kutsume teid üles mitte looma Euroopasse täiendavaid USA sõjaväebaase ja toetama diplomaatilisi läbirääkimisi Ukraina sõja võimalikult kiireks lõpetamiseks.
Lugupidamisega
Üksikisikud (seosed ainult tuvastamise eesmärgil)
Theresa (Isa) Arriola, Concordia ülikooli abiprofessor
William J. Astore, kolonelleitnant, USAF (ret.)
Clare Bayard, juhatuse liige, teemal "Näoveteranid sõja vastu".
Amy F. Belasco, pensionil, kaitse-eelarve ekspert
Medea Benjamin, Codepink for Peace kaasrežissöör
Michael Brenes, Yale'i ülikooli ajaloo lektor
Noam Chomsky, instituudi professor (emeriit), MIT; Arizona ülikooli laureaat professor
Cynthia Enloe, Clarki ülikooli teadusprofessor
Monaeka Flores, Prutehi Litekyan
Rahu, desarmeerimise ja ühise julgeoleku kampaania president Joseph Gerson
Eugene Gholz, Notre Dame'i ülikooli dotsent
Lauren Hirshberg, Regise kolledži dotsent
Catherine Lutz, Browni ülikooli professor
Peter Kuznick, ajalooprofessor ja direktor, Ameerika ülikooli tuumauuringute instituut
Miriam Pemberton, poliitikauuringute instituudi kaastöötaja
David Swanson, autor World BEYOND War
David Vine, Ameerika ülikooli professor
Allan Vogel, Foreign Policy Alliance, Inc. direktorite nõukogu
Lawrence Wilkerson, kolonel, USA armee (ret.); Eisenhoweri meediavõrgustiku vanemteadur;
Kaaslane, Quincy vastutustundliku riigitöö instituudis
Ann Wright, kolonel, USA armee (ret.); Nõuandekogu liige, rahu veteranid
Kathy Yuknavage, laekur, meie ühine rikkus 670
Organisatsioonid
Teave näoveteranide sõja vastu
Rahu, desarmeerimise ja ühise julgeoleku kampaania
CODEPINK
Hawai'i rahu ja õigus
Poliitikauuringute instituudi riiklike prioriteetide projekt
Ameerika progressiivsed demokraatid
Public Citizen
RootsAction.org
Veterans for Peace 113. peatükk – Hawaii
Sõja ennetamise algatus
World BEYOND War
[1] Pentagoni viimane 2020. aasta baasstruktuuri aruanne tuvastab 274 baasi asukohta. Pentagoni aruanne on kurikuulsalt ebatäpne. David Vine'i, Patterson Deppeni ja Leah Bolgeri raamatus "Drawdown: Improving USA and Global Security Through Military Base Closures Abroad" on tuvastatud veel 22 asukohta. Quincy Brief nr. 16, Quincy Instituut vastutustundliku riigimehe eest ja World BEYOND War, September 20, 2021.
[2] https://www.defense.gov/News/Transcripts/Transcript/Article/2969068/senior-defense-official-holds-a-background-briefing-march-16-2022/.
[3] Aruandes "Drawdown" (lk 5) on ainuüksi baaside globaalsed kulud hinnanguliselt 55 miljardit dollarit aastas. Kuna 39% hinnanguliselt 750 USA välisbaasist asub Euroopas, on kontinendi kulud ligikaudu 21.34 miljardit dollarit aastas. Praegu Euroopas viibiva 100,000 11.5 USA sõduri kulud on kokku ligikaudu 115,000 miljardit dollarit, kasutades konservatiivset hinnangut XNUMX XNUMX dollarit sõduri kohta.
[4] Diego Lopes da Silva jt, „Maailma sõjaliste kulutuste suundumused, 2021”, SIPRI teabeleht, SIPRI, aprill 2022, lk. 2.
