Allpool olevate allkirjastajate poolt Avalik kiri, Märts 4, 2022
1. Välis- ja kaitsepoliitika olulisim ülesanne on oma riiki ähvardavate ohtude vähendamine viisil, mis loob turvalisust kõigis riikides läbi diplomaatia ja võrdsetel alustel koostöö.
2. Me ei taha kaasa aidata maailma jagunemise tugevnemisele vastastikku vaenulikeks sõjalisteks blokkideks. Selle asemel vajame rohkem mitteühinevaid riike, kes järgivad ühise julgeoleku ja desarmeerimise nimel sõltumatut välispoliitikat.
3. Soovime, et meie riigid ühineksid ÜRO tuumarelvade keelustamise konventsiooniga. Tuumarelvadega sõjaks valmistuvasse sõjalisse liitu kuulumine läheks vastupidises suunas ja suurendaks tuumarelva kasutamise ohtu meie riikide vastu või meie naabruses. Liikmelisus kohustaks meid NATO põhikirja artikli 5 alusel osalema sõjaliselt, kui mõnda teist liikmesriiki rünnatakse.
4. NATO on aastakümneid pidanud sõda, rikkudes ÜRO põhikirjas sätestatud vägivallakeeldu, mis on väikeriikide jaoks kõige olulisem kaitse suurriikide omavoli vastu. Näited on Jugoslaavia pommitamine 1999. aastal ja Liibüa pommitamine 2011. aastal, et tõrjuda selle juhid võimult. Samuti usume, et Rootsi ja Soome osalemine Afganistani sõjas oli ettenähtav katastroof, mis ei tohi korduda. Me tahame, et meie riigid jääksid NATO sõdadest eemale.
5. Sõda ja ümberrelvastumine on kliimale ja keskkonnale väga hävitavad ning põhjustavad pagulaskriise. NATO-st välja jäädes saavad meie riigid paremini kaasa aidata ökoloogilise kollapsi ohu ärahoidmisele, säilitades samal ajal suurema vabaduse kasutada oma varasid rahu tagamise, rahvatervise ja kõigi inimeste heaolu nimel.
6. Soovime, et Rootsi ja Soome võtaksid sihikindlad usaldust suurendavad meetmed, mis vähendaksid pingeid meie naabruskonna suurriikide vahel. Selliste meetmete all peame silmas erapooletut aruandlust kõigi poolte vaatenurkadest ja vaenlase kuvandi loomisest hoidumist, aga ka riske vähendavaid meetmeid nagu Soome ettepanek, et sõjalennukid peaksid kasutama transpondereid.
7. Rootsi ja Soome asukohamaa lepingud NATOga on vastuolus meie riikide liitumisvabadusega. Soovime, et asukohamaa lepingud lõpetataks ja selle asemel püüame rahumeelseid ja konstruktiivseid suhteid oma naabrite ja kõigi teiste riikidega. Seda saab teha kinnipidamise ja relvastuse piiramise lepingute ulatusliku lahenduse kontekstis uue Helsingi Euroopa julgeolekukonverentsi kaudu.
8. NATO muutumine Atlandi-ülesest kaitseliidust globaalsete huvide liiduks partneritega kõigil kontinentidel suurendab pingeid nii muu maailmaga kui ka NATO sees. Meie riigid saavad kinnipidamist ja ühist julgeolekut paremini edendada, kui nad säilitavad ja tugevdavad oma sõjalist mitteühinemist ning lükkavad võrdselt tagasi rahvusvahelise õiguse rikkumised, olenemata nende esinemisest.
9. NATO liikmelisus tugevdaks veelgi NATO mõju Põhjamaades. Me ei taha, et NATOga seotud mõttekodade, nagu Atlandi Nõukogu ja NATO strateegilise kommunikatsiooni keskus Riias (Stratcom) maalitud ühekülgne pilt poliitilisest ja sõjalisest olukorrast muutuks kõikehõlmavaks, samuti ei taha me, et need, kes kritiseerida NATO-t ja rääkida selle poolt, et rahutus, desarmeerimine, mitteliitumine ja rahu tuleks kujutada Venemaa desinformatsiooni kandjatena.
10. Me seisame silmitsi ökoloogilise kollapsi ja tuumasõja ohuga. On aeg ärgata ja anda endast parim inimkonna ellujäämise nimel.
*****
1. Ulko- ja puolustuspolitiikan tärkein tehtävä on vähentää omaan maahanmuuttoa uhkia tavalla, joka lisää kaikkien maiden turvallisuutta diplomaatian ja tasavertaisen yhteistyön avulla.
2. Emme halua maailman jakautumista toisilleen vihamielisiin sotilaa varten blokkeihin. Sen tarvitsemme enemmän liittoutumattomia maita, jotka harjoittavat itsenäistä ulkopolitiikkaa yhteisen turvallisuuden ja aseistariisunnan edistämiseksi.
3. Haluamme, että maamme liittyvät YK:n ydinaseiden kieltämistä koskevat yleissopimukset. Jäsenyys sotaan valmistautuvassa sotilasliitossa, jossa käytetään ydinaseita, toimisi päinvastaiseen suuntaan ja lisäisi riskiä siitä, että ydinaseita käytettäisiin maatamme vastaan tai naapurimaissamme. Jäsenyys velvoittaisi meidät Naton peruskirjan 5. sanan osallistumaan sotilaallisesti, jos johonkin muuhun jäsenon hyökätään.
4. Na mielipide sotaa rikkoen YK: peruskirjan väkivallan kieltoa, joka on pienille valtioille tärkein turva suurvaltojenvaltaa vastaan. Esimerkkeinä mainita Jugoslavian pommitukset aastal 1999 ja Liibüa pommitukset aastal 2011 maiden johtajien syrjäyttämiseksi vallasta. Olemme myös mieltä, että Ruotsin ja Suomen osallistuminen Afganistanin oli ennustatavissa oleva katastrofi, joka ei saa toistua. Haluamme, että maamme püsivat erossa Naton sodista.
5. Sota ja asevarustelu ovat väga tuhoisia ilmaston ja keskkonda ja suurendavad pakolaiskriiseihin. Pysyttelemäldamisega erossa Natosta maamme saab paremini hävitada romahduksen uhkaa ja pidevalt suuremman vapauden kasutada voimavarojamme rauhan rakentamiseen, kansanterveyteen ja kõigi inimeste hyvinvointiin.
6. Haluamme, että Ruotsi ja Suomi ryhtyä määrätietoisesti luottamusta lisää toimiin, jotka vähentävät suurvaltojen jännitteitä lähialueemme. Tällaisilla näkökulmasta ja viholliskuvien kohtaamisraportit ja riskivähendust, kuten Suomen ehdotus, mille mukaan sotilaslentokoneiden on kasutusel transpondereita.
7. Ruotsin ja Suomen isäntämaasopimukset Naton kanssa ovat maidemme liittoutumisvapauden vastaisia. Haluamme, isäntämaasopimus irtisanotaan ja sen että pyrimme rauhanomaisiin ja rakentaviin suhteisiin naapureidemme ja kaikkien muiden maiden kanssa. Sellega seoses on võimalik, et Euroopa turvalisus käsitlusvässä Helsingin konverents, mis on täielikult lahendatud ja liennytyksestä ja aserajoitussopimuksista.
8. Naton muuttuminen transatlanttisen puolustusliitosta transatlanttisen puolustusliitosta liittouma, jolla on kumppaneita mantereilla, lisää jännitteitä sekä muun muassa Naton sisällä. Maamme nõudtä paremini rauhan rakentamista ja ühist turvalisust, säilitavad ja lujittavad sotilaallisen liittoutumattomuuden ja ei vasta samaaegselt mittapuulla kansainvälisen oikeuden loukkaukset kaikkialla, kui projekti toimub.
9. NATO-jäsenyys tugevdasi entisestään Naton mõjuvaltaa Pohjoismaissa. Emme halua, Natoon sidoksissasantajatushautomoiden, kutenc Councilin ja Riikassacom sijaitsen Naton strategisen viestintäkeskuksen (Strat), piirtä että yksipuolinen kuva poliittisesta ja sotilaallisesta yleisestä leviää ainoana kaikkialle, emmekä halua, että Natoa kannattava kritisoivia ja uutuus leinnytystä, aseistaisuntaa, aseistaaliittoaliittoa, rauhama utumattomuuttaisen disington levittäjiksi.
10. Meitä uhkaavat ekologinen romahdus ja ydinsota. On aika herätä ja tee parhaamme ihmiskunnan selviytymisen puolesta.
*****
1. Den viktigaste uppgiften för utrikes- och försvarspolitiken är att minska hot mot det egna landet på ett sätt som skapar trygghet i alla länder genom diplomati och samarbete på jämlika villkor.
2. Vi vill inte bidra till att stärka uppdelningen av världen i sinsemellan fientliga militärblock. I stället behövs fler alliansfria länder som för en självständig utrikespolitik för gemensam säkerhet och nedrustning.
3. Vi vill att våra länder ska ansluta sig till FN-konventionen om ett förbud mot kärnvapen. Medlemskap i en militärallians som rustar för krig med kärnvapen skulle gå i motsatt riktning och öka risken för att kärnvapen kommer till användning mot våra länder eller i våra närområden. Medlemskap skulle enligt artikel 5 i Nato-stadgan tvinga oss att delta militärt om någon annan medlemsstat skulle angripas.
4. Nato har under de senaste decennierna fört krig i strid med FN-stadgans våldsförbud, det viktigaste skyddet för småstater mot stormakters godtycke. Bombningen av Jugoslavien 1999 ja av Liibyen 2011 för att jaga bort landets ledare från makten är sådana exempel. Vi anser också att Sveriges och Finlands deltagande i Afghanistankriget var en katastrof som kunde förutses, något som det gäller att inte upprepa. Vi vill att våra länder står utanför Natos krig.
5. Krig och upprustning är i hög grad klimat- och miljöförstörande och leder till flyktingkriser. Genom att hålla sig utanför Nato kan våra länder bättre bidra till att avvärja hotet om ett ekologiskt sammanbrott och samtidigt bevara större frihet att använda våra tillgångar till fredsbyggande, folkhälsa.
6. Vi vill att Sverige och Finland målmedvetet vidtar förtroendeskapande åtgärder, som minskar spänningen mellan stormakterna i våra närområden. Med sådana åtgärder avser vi opartisk rapportering av alla sidors perspektiv och att avstå från att skapa fiendebilder, samt riskreducerande åtgärder såsom det finska förslaget om att militärflygpon skall.
7. Sveriges och Finlands värdlandsavtal med Nato står i strid med våra länders alliansfrihet. Vi vill att värdlandsavtalen sägs upp och att vi i stället strävar efter fredliga och konstruktiva relationer med våra grannar och alla andra länder. Det kan ske i samband med en större uppgörelse om avspänning och avtal om vapenbegränsingar med hjälp av en ny Helsingforskonferens om europeisk säkerhet.
8. Natos omvandling från transatlantisk försvarsallians till en allians med globala intressen med samarbetspartners på alla kontinenter ökar spänningarna både mot resten av världen och inom NATO. Våra länder kan bättre verka för avspänning och gemensam säkerhet om de bevarar och befäster sin militära alliansfrihet och med samma måttstock tar avstånd från brott mot folkrätten varhelst de sker.
9. Natomedlemskap skulle leda till en ytterligare förstärkning av Natos inflytande i Norden. Vi vill inte att den ensidiga bild av det politiska och militära läget som målas upp av NATO närstående tankesmedjor såsom Atlantic Council och NATO:s center for för strategisk kommunikation i Riga (Stratcom) ska bli allenarådande at och talt det som bli allenarådande at och avspänning, nedrustning, alliansfrihet och fred utmålas som bärare av rysk desinformation.
10. Vi står inför hot om ekologiskt sammanbrott och kärnvapenkrig. Det är dags att vakna upp och göra vårt bästa för mänsklighetens överlevnad.
Första undertecknarna av uttalandet från Sverige:
Tord Björk, pensionerad medlem i Lärarförbundet, medgrundare till Nätverket Folk och Fred, Huddinge.
Karin Utas Carlsson, pensionerad barnläkare, fil.dr.ped. (fredsundervisning), Jonstorp.
Per Abrahamsson, teknologie licentiat, medlem i Kvinnor för fred, Höör.
Bengt Berg, luuletaja, Torsby.
Eva Berlin, tidskriften Kommentar, Stockholm.
Torbjörn Björlund, fd riksdagsledamot (V), Uppsala.
Olof Buckard, skriftställare, satiirik, Stockholm.
Gunilla Bäckström, pensionerad arbetsterapeut, kontaktperson för Kvinnor i Svenska kyrkan/Luleå stift, Skellefteå.
Lars Drake, adjungeradi professor, SLU, ordförande i Riksföreningen Nej, Östhammar.
Johan Ehrenberg, ajakirjanik, författare och grundare till tidningen JNE
Erni Friholt, pensionerad lärare, biståndsarbetare, aktiv i fredsrörelsen på Orust, Stocken.
Ola Friholt, pensionerad lärare, biståndsarbetare, aktiv i fredsrörelsen på Orust, Stocken.
Per Gahrton, grön skribent, Lund.
Susanne Gerstenberg, medlem i Kvinnor för fred, Laholm.
Kemal Görgü, skådespelare, pedagoog, pereterapeut, ordförande för Artister för fred, Stockholm
KG Hammar ärkebiskop emeritus, Svenska kyrkan och Kristna fredsrörelsen. Stockholm.
Birgitta Hedström, psühholoog, omställare och medgrundare till Nätverket Folk och Fred, Broddetorp
Lotta Hedström, ekofeminist och före detta språkrör för Miljöpartiet.
Birgitta Henriksson, pensionerat vårdbiträde, aktiv i klimatriksdagen och fågelskådare, Stockholm
Hans F Hjälte, ajakirjanik, aktiv i föreningen e-Folket, Solna.
Jens Holm riksdagsledamot Sverige, ordf trafikutskottet, ledamot EU-nämnden, kliimapolitical talesperson (V).
Ianthe Holmberg, pensionerad lärare, ordförande SKV, Svenska kvinnors vänsterförbund.
Ann-Charlotte Hult, pensionerad läkare i allmänmedicin och skolläkare, Stockholm.
Maximilian Isendahl, andelsjordbrukare och skogsägare, medlem i NordBruk, Marsätt.
Samuel Jarrick, ooperi- ja kliimaaktivist.
Harriet Johansson Otterloo, läkare, medlem i IKFF, Internationella kvinnoförbundet fred och frihet, Göteborg.
Jacob Johnson, fd riksdagsledamot (V), Uppsala.
Jea Jonsson, Tomelilla.
Eva Brita Järnefors, ajakirjanik, författare, Stockholm
Lennart Karlsson, pensionäride teknisk systemadministratör, aktiv i Extinction Rebellion, Uppsala.
Peter Lamming, miljööaktivist, Solna.
Eva Lund, mentalsköterska, ajakirjanik, konstnär
Tomas Magnusson, tidigare ordförande i Svenska Freds och Skiljedomsföreningen, Rahvusvahelise Rahubüroo tidigare president.
Katarina Moberg, ajakirjanik, Svensk-jemenitiska vänskapsföreningen, Stockholm, Kommentaaride redaktion.
Mikael Nyberg, författare, Bagarmossen.
Jonas Ohlsson, tsiviilelu, aktiivne Extinction Rebellion, Örebro.
Mona Olsson, ordförande nomineringsgruppen ViSK Vänstern i Svenska kyrkan, Norrköping.
Brian Palmer, lektor Uppsala ülikool, Stockholm.
Thage G Peterson, tidigare talman i Sveriges Riksdag och statsråd i flera (s-)regeringar, bl a försvarsminister och justitieminister. Teolog. Nacka.
Anders Romelsjö, läkare, Stockholmi ülikooli ja Karolinska instituudi emeriitprofessor, Stockholm.
Anne Rosberg, sjuksköterska, medlem i Kvinnor för fred, Höör.
Karin Schibbye, landskapsarkitekt, medlem i flera organisationer bl.a. Nej till NATO – mehed enbart aktiv i "lokala" frågor och verkar genom Hägerstens hembygdsförening och Barns utemiljö i staden (BUMS), Stockholm.
Gudrun Schyman, kommuniitik, fredsaktivist, Simrishamn.
Valentin Sevéus, författare av fritidspolitiska böcker, Stockholm.
Sören Sommelius, kulturskribent, författare, knuten till TFF i Lund, Helsingborg.
Jan Strömdahl, ordförande för Folkkampanjen mot kärnkraft och kärnvapen, Stockholm
Gunilla Winberg, författare och översättare av afrikansk skönlitteratur, Stockholm.
Jan Öberg, dotsent, direktör Transnationella Stiftelsen För Freds-och Framtidsforskning, TFF. Lund https://transnational.live
Ruben Östlund, filmregissör, Göteborg
Julkilausuman ensimmäiset allekirjoittajat Suomesta / Första undertecknarna av uttalandet från Finland:
Mikael Böök, pol mag, medlem av Finlands Fredsförbund, valt.maist. Suomen Rauhanliiton jäsen, Isnäs.
Mervi Grönfors, varhaiskasvatuksen lastenhoitaja, förskolepedagog, Tampere.
Marjatta Hanhijoki, kuvataiteilija, bildkonstnär, Helsinki.
Risto Isomäki, kirjailija, författare, Hanko.
Elias Krohn, Kulttuurivihkojen päätoimittaja, chefredaktör för Kulttuurivihkot, Helsinki.
Janne Länsipuro, luomuyrittäjä, ekoföretagare, Isnäs.
Claus Montonen, docent, medlem av Tekniken i livets tjänst, dosentti, Tekniikka elämää palvelemaan yhdistyksen jäsen, Helsingfors.
Naiset Rauhan Puolesta/ Kvinnor för fred, www.naisetrauhanpuolesta.org
Kai Nieminen, kirjailija, kääntäjä, författare, översättare, Loviisa.
Martti Nikumaa, maalari, målare, Kolari.
Helge Niva, lukion lehtori, gymnasielektor, Salla.
Hannes Nykänen, dotsent i filosoofi, filosofian dosentti, Esbo.
Vesa Puuronen, Ouluni ülikooli sosioloog professor, Uleåborgs universitet, Rovaniemi, Vanttauskoski, sosioloogiaprofessor
JP, Roos, sotsiaalpoliitika emeriitprofessor, emeriitprofessor i socialpolitik, Helsingfors.
Esko Seppänen, kansanedustaja 1987-1996, Euroopa Parlamendi liige 1996-2009, riksdagsman 1987-1996, Euroopa Parlamendi liige 1996-2009, Helsingi.
Tuula Sykkö, ammattikorkeakoulun lehtori, lektor i yrkeshögskola, Kemi.
Heikki Tervahattu, ekologisen ympäristö-suojelun dosentti emeritus, docent i ekologiskt miljöskydd emeritus, Parikkala.
Kerstin Tuomala, psykolog, medlem av Fredskämparna i Finland, psykologi, Suomen Rauhanpuolustajien jäsen, Kolari.
Marko Ulvila, tietokirjailija, kansalaisaktiivi, fackboksförfattare, medborgaraktiv, Tampere.
Thomas Wallgren, doktor filosoof, tohtori filosoof, Helsingfors.
Riikka Ylitalo, filosofian tohtori, opettaja, filosofie doktor, lärare, Helsingi.
3 Vastused
Ei NATO-le.
Ei sõjale.
Sul on täiesti õigus.
Ei NATOle