Uus aruanne seob USA sõjalise tegevuse ja kliimamuutuste ohu. Aruandes väidetakse, et julgeolekukulutuste muutus ei ole proportsionaalne rolliga, mille USA sõjaline strateegia nüüd kliimamuutustele omistab: kui suurt ohtu USA julgeolekule.
Kui USA arutab presidendi uue sõjalise tegevuse plaani, kogunesid sajad tuhanded New Yorgis ja kutsusid maailma riike üles tugevamalt tegutsema kliimamuutuste ohu vastu. Uus aruanne seob need kaks teemat ja leiab, et vahe USA kulutuste vahel traditsioonilistele sõjalise jõu vahenditele ja kliimakatastroofi vältimisele on veidi vähenenud. Aastatel 2008–2013 kasvas julgeolekukulutuste osakaal kliimamuutustele 1 protsendilt sõjalistest kulutustest 4 protsendini.
Aruandes väidetakse, et 1i% muutmine turvakulude 4-le% ei ole vastavuses USA sõjalise strateegia praeguse kliimamuutusega seotud rolliga: see on USA julgeolekule suureks ohuks. Samuti ei ole see kaugelt piisav kasvuhoonegaaside heitkoguste kontrollimiseks.
USA tasakaal sõjaliste ja kliimamuutustega seotud kulutuste vahel on ebasoodsas olukorras võrreldes lähima konkurendi Hiina omaga. Kuigi Hiina keskkonnarekord on vaieldamatult problemaatiline, saavutab see sõjalisele jõule ja kliimamuutustele tehtavate kulutuste jaotamisel palju parema tasakaalu kui USA. Selle kliimaohutuse kulutused, 162 miljardit dollarit, on peaaegu võrdsed sõjaliste kulutustega, 188.5 miljardi dollariga.
Muud olulised tähelepanekud:
- Tasakaal rahvusvahelise abi valdkonnas pole paranenud. USA suurendas sõjalist abi teistele riikidele aastatel 2008–2013 tegelikult võrreldes kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks antud abiga.
- Neli Littoral Combat Ships-i hinda, mis praegu on 16i eelarves rohkem kui Pentagoni soovid, võiksime energiaministeeriumi kogu eelarve taastuvenergia ja energiatõhususe jaoks kahekordistada.
- USA kulutab oma sõjaväele praegu rohkem kui järgmised seitse riiki kokku. Erinevus USA sõjaliste kulutuste ja meie julgeolekut ohustavate riikide vahel on veelgi äärmuslikum.
© 2014 Poliitikauuringute Instituut
